Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa

UUDISED

25.06.2019: Teist aastat anti välja Ülo Pärnitsa haridusfondi stipendiumid
22.06.2019: 27. lennu cum laude lõpetajad
20.06.2019: Tunnustasime parimaid lõputöid
18.06.2019: Tudengid valisid aasta õppejõu
16.06.2019: Arvamus: riiklikust toetusest peab olema võimalik loobuda
14.06.2019: Persoonilugu: Kristjan Liivamägi - teadlane ja investor
13.06.2019: Robootikatudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
07.06.2019: Euroopa tudengid käisid Eesti ettevõtteid tuunimas
04.06.2019: India ülikoolid hakkavad IT-tudengeid Eestisse saatma
31.05.2019: Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?
21.05.2019: Kas ohtlikult enesekindlate juhtide epideemia levib Eestisse?
15.05.2019: ABB ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
11.05.2019: Robootikaakadeemia vastu on huvi suur
06.05.2019: Mainor muudab välistudengitele eesti keele oskamise kohustuslikuks
03.05.2019: Ülo Pärnitsa nimeline haridusfondi stipendium
26.04.2019: Maksuekspert: palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses
23.04.2019: Korporatiivsete kõrgkoolide ajastu
22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa

Võime ju loota, et inimesed hakkavad imekombel säästma ning ise endale pensioni koguma. Samas näitavad kõik sarnasel teemal tehtud teaduslikud uuringud, et nad pole seda hoolimata hoogsast teavitustööst teinud varem mitte üheski riigis, kirjutab Ettevõtluskõrgkool Mainor teadusjuht Tõnn Talpsepp.
Kõige tugevam pooltargument, mida teise samba vabatahtlikuks muutmise või kaotamise kohta kuulnud olen, on see, et millalgi järgneva 40 aasta jooksul tuleb kindlasti veel mõni sügav majanduskriis ning selle käigus võivad poliitikud juba kogutud raha nagunii riigistada, päästmaks meid raskest majandusolukorrast. Samuti pole pensioni teine sammas reaalselt kaitstud sõdade või muude katastroofide vastu.
Kõik muud argumendid teise samba kaotamiseks või vabatahtlikuks muutmisest, mis poliitikute suust kuulda on olnud, ei ole kahjuks teaduslikult pädevad. Võime ju loota, et inimesed hakkavad imekombel säästma ning ise endale pensioni koguma. Samas näitavad kõik sarnasel teemal tehtud teaduslikud uuringud, et nad pole seda hoolimata hoogsast teavitustööst teinud varem mitte üheski riigis ega seni Eestis. Paraku võib sellist lootust pidada seega puhtaks naivismiks, isegi kui usume, et kõik inimesed on selleks piisavalt ettenägelikud, kompetentsed ja targad.
Sisuliselt kõik käitumuslikku aspekti arvestavad teadustööd näitavad, et säästmise ja investeerimise soodustamiseks on olulisim kõige mugavam ehk vaikimisi valik. Võime arvutada kuidas tahes, aga kui Eestis saab vaikimisi valik olema teise samba kadumine, on kõigi tõenäoliste stsenaariumite korral kaotajaks kõik tulevased pensionärid. Lühiajalise efektina võidame natuke kõrgema majanduskasvu näol, sest inimesed saavad praegu ära tarbida oma pensioniraha. Ja suurem tarbimine tähendab automaatselt hetkelist kõrgemat majanduskasvu. Pikaajaliselt kaotame paraku ka majanduskasvus, sest pensionisääste on vähem ja selle võrra tarbimine tulevikus väiksem.
Võime arvutada kuidas tahes, aga kui Eestis saab vaikimisi valik olema teise samba kadumine, on kõigi tõenäoliste stsenaariumite korral kaotajaks kõik tulevased pensionärid.
Kes võiksid teise samba kaotamisest võita? Arvatavasti praegused pensionärid. Järgmise paari aasta majanduskasv võib suurema tarbimise näol olla natuke kõrgem kui teist sammast kaotamata. Võidavad kõik need, kes usuvad katastroofe ning tuleviku poliitikute ebakompetentsust. Mina isiklikult võin ka võita, sest suunan seni liiga konservatiivselt investeeritud pensioniraha mõnda vähemkonservatiivsesse fondi ja saan seda loodetavasti pensioni ajal paindlikumalt kasutada. Võin ainult loota, et ma ei unusta seda kõike iga kuu teha või ära automatiseerida. Aga võin ka kaotada, sest suure tõenäosusega on minuga koos pensionile minejate pensionivara väiksem, kui see praeguse süsteemiga oleks, ning seetõttu on ette näha ka suuremat ümberjagamist, pensioniea või maksude selget tõusu tulevikus. Keskmiselt kaotavad kindlasti aga kõik, kes pensioniks raha koguma ei hakka.
Selle asemel, et teist pensionisammast likvideerida, tuleks alustada pensioni väljamaksete paindlikumaks muutmisest. Praegune väljamaksete süsteem on uskumatult investorivaenulik. Samuti saab teist pensionisammast muuta paindlikumaks ning kaotada või lõdvendada investeerimispiiranguid. Kui kardame liiga kõrgeid fondide haldustasusid, saame regulatsioonide kaudu mõjutada nii fondihaldurite kui depoopankade võetavaid tasusid. Või kui usume, et praegused fondihaldurid ei saa investeerimisega hästi hakkama, võime luua riikliku pensionifondi. Ühesõnaga, valikuvariante jagub nii liberaalidele kui konservatiividele, nii vasakpoolsetele kui parempoolsetele. Paraku on kõige suurem rumalus teise samba likvideerimine, millele üsna väikse vahemaaga järgneb selle vabatahtlikuks muutmine.
Lisainfo:
Tõnn Talpsepp
Teadusjuht
tonn.talpsepp@eek.ee
28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid

2018

Kontaktid

Tallinn

Suur-Sõjamäe 10a
+372 610 1900
eek[at]eek.ee

E-K 8.30-17.00
N-R 8.30-18.00
L-P 9.30-14.30

Tartu

Pepleri 6
+372 738 7400
tartu[at]eek.ee

E-R 9.00-17.00
L-P SULETUD

Lingid

Üliõpilasele

Sisenemine

Vana sisevõrk

2018