Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Suur-Sõjamäe 10a, Tallinn, Estonia eek@eek.ee +372 610 1900
UUDISED

2021

  • 14.04.2021: Muudatused õppetöö korralduses jätkuvad kuni 25.04.2021
  • 30.03.2021: Muudatused õppetöö korralduses jätkuvad kuni 11.04.2021
  • 29.03.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Jaapani Oita Ülikooli ühisprojekt avas tee Eesti ja Jaapani tudengite koostööle
  • 09.03.2021: Millised tulevikuoskused tõusevad tööturul hinda? Eesti suuremad ülikoolid põhjendavad
  • 26.02.2021: Rektor Mait Rungi: välistudengid – vajalikud talendid ja majandusse panustajad


    Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi selgitab konkreetsete arvude najal, kui palju välistudengid Eesti majandusse panustavad.



    Eesti majandus vajab kvaliteetse, kuid odava allhankija staatusest vabanemiseks talente, spetsialiste ja insenere – mida demograafiline olukord ja reaalvaldkonna õppekavade vähene eelistamine ei luba. Näiteks on puudu 7-8000 IKT spetsialisti, mida siinne kõrgharidussüsteem ei suuda piisavalt pakkuda. ITL 2030 ning Tark ja Tegus Eesti 2035 visioonide järgi peame kaasama kõrget lisandväärtust loovaid välisspetsialiste.

     

    Olenemata vaktsiini mõjust koroonaviiruse levikule võib eeldada, et IKT ettevõtetel läheb alanud aastal hästi ja nad vajavad edu hoidmiseks uut ressurssi. Majanduslikult on tulusam, kui välismaalane teeb tööd siin, mitte töö ei lähe välismaale. SKP-sse panustab IKT-st rohkem üksnes turismisektor. Riik ei saa endale lubada, et mitu olulist valdkonda korraga on käpuli. Vajame välisüliõpilasi talendivajaduse rahuldamiseks ja innovatsioonile avatud maaks kasvamiseks. 

    Ärihariduse olulisust on nii laiemas kui välisüliõpilaste vaates korduvalt pisendatud. Elukestva õppe raames levib trend, kus ärindus on teine haridus algse insenerihariduse kõrval. Teisisõnu: ettevõtlikud insenerid vajavad äriharidust (idu)ettevõtlusega alustamiseks ning keskastme ja tippjuhina töötamiseks. Samas tuleks ärihariduses muuta spetsiifikat ja keskenduda lisandväärtust andvatele väärtusahela esimestele ja viimastele lülidele: tootearendusele ja turustamisele välismaal-ekspordile.

     

    Eestil esineb mõlemas puudujääke. Edulood välismaale müümisel on harvad. Tasemel allhankemaana võiksime tuleviku heaolu huvides rohkem panustada tootearendusse. IKT taustaga tudengite huvi ärihariduse vastu kinnitab välisüliõpilaste majandusliku mõju uuring – 1280 ärinduse, halduse ja õiguse välistudengist töötas 17% IKT valdkonnas. 

    Kaks kolmandikku IKT erialade välisüliõpilastest töötab juba õpingute ajal, vähendades Eesti spetsialistivajadust kohe pärast siia saabumist. Lõpetamise järel töötab IKT ettevõtetes juba 72% välisüliõpilasest vilistlase. Eestisse jäävad ainult paremad välistudengid. Kui siia saabub aastas alla 1500 välistudengi ja väljalangevus on sarnane kohalikega, siis finišini jõuab tuhatkond.

    Pooled neist jäävad paikseks, moodustades meie tööealisest 700 000-pealisest elanikkonnast 0,1%. Lahkuv pool saab lisaks meie haridusekspordi näitajate suurendamisele Eesti saadikuteks üle kogu maailma. Eestis õppinud, Eestit tundvad ja kohalike hulgas kontakte omavad õppurid alustavad Eesti firmadega koostööd või aitavad neil välisturgudele siseneda. Soome edu on näidanud, et kontaktide arv ei pea olema suur. Ei saa märkimata jätta, et eestlasi on Soomes erinevatel hinnangutel 50-100 000 (ehk 19 korda rohkem kui välistudengeid), sh. talente. Soome meie tööjõu ja õppurite võõrustamises probleemi ei näe.

     

    Talentide nimel käib globaalne võitlus. Maailmas on umbes 5,3 miljonit välisüliõpilast, Euroopas neist alla 2 miljoni. Lähte- ja sihtpunktide osas kehtib Pareto modifikatsioon: enamus tudengeist tuleb ja läheb kümmekonda riiki. Peamised lähtekohad on kolmanda maailma riigid Aasias ja Aafrikas, samuti USA. Seetõttu tuleb ka meile kolmandatest riikidest 62% välisüliõpilastest. Euroopas tervikuna on tavapäraselt kolmandate riikide suhe suurem, meil kohtab asukohast tulenevaid erinevusi ning troonivad Soome ja Venemaa.

     

    Kolmandaid riike ei saa ega ka pea kuidagi välistama. Miks ei sobi meile Euroopa Liidu 27 liikmesriigi – nt Läti (36. koht Global Innovation Index 2020) ja Rumeenia (46.) – välisüliõpilaste kõrval USA-st (3.), Jaapanist (16.) ja Lõuna-Koreast (10.) pärit tudengid? 

    Populaarsemad sihtpaigad on aga arenenud suurriigid: USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Ülejäänud võitlevad „riismete“ pärast. Eestis moodustavad välisüliõpilased 11,6% kogu tudengkonnast. Ent tippkõrgkoolides on välistudengite osakaal palju kõrgem – parimatest paremates küündib näit sageli 25%-ni. Välismaal õppimine meelitab iga aasta üle tuhande tubli kohaliku noore lahkuma. Tegemist on normaalse ja vajaliku arenguga, kuid riigil tuleb hilisema tagasimeelitamisega vaeva näha, vastasel juhul kasvab talendivajadus.

     

    International Student Barometer 2019 järgi kulutavad välistudengid majutusele 15 ja elamisele 18 miljonit eurot aastas. Neid lühiajaliselt külastavad lähedased jätavad riiki 2 miljonit eurot aastas. Välisüliõpilased tasusid 19/20 õppeaastal tulumaksu 3,1 ja sotsiaalmaksu 7 miljonit eurot. Tööjõumaksud oleks suuremad, kui välisüliõpilased töötaks rohkem (praegu 50% kohalike 84% vastu). Lisandub õppemaks kõrgkoolidele, sest välistudengid õpivad tasulistel kohtadel.

    Kokkuvõtvalt: välistudengite „impordiga“ kaasneb rida positiivsed aspekte. Nad rahuldavad Eesti tööturu- ja talendivajadust (eriti IKT valdkonnas); tõstavad kõrgkoolide õppe kvaliteeti; annavad tubli panuse kohalikku majandusse (kulutuste ja maksude kaudu ligi 65 miljonit eurot aastas); kodumaale naastes on riigile väärtuslikud ekspordiartiklid ja riigi saadikud maailmas.

     

    Mõned faktid: eelmisel aastal vähenes välisüliõpilaste arv Eestis ligi 5%, 5236 peale; pereliikmete kaasatoomine on ülehinnatud (2019 ainult 3%); töötavate välistudengite osakaal vähenes mullu ja koroonaajal kaotasid enim tööd just välisüliõpilased (17%); välisüliõpilane teenib vähem kui kohalik üliõpilane; talente leidub kõigil haridustasemetel, ühed enim vajatud on magistrandid, kes moodustavad välisüliõpilastest enamuse (42%).

    Siit ettepanek: riigil on mõistlik toetada avatumat välisüliõpilaspoliitikat, et tõsta Eesti kõrgemale väärtusliku sihtriigina, milleks vajalik ettevõtlus- ja haridusringkondadega aru pidada, millised on valdkonnad, kus me tööturu arenguks välistalente ja -spetsialiste vajame. 

    EEK Mainor välistudengid moodustavad 10% kõigist välistudengitest, samas kui tööjõumakse maksame 14% 10,1 miljonist. Meie välisüliõpilased teenivad võrdväärselt riiklikes ülikoolides õppivate välistudengitega.




    Avaldatud Äripäeva veebis 26.02.2021: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/02/26/mait-rungi-valistudengid-vajalikud-talendid-ja-majandusse-panustajad

  • 15.02.2021: Muudatused õppetöö korralduses alates 16.02.2021
  • 10.02.2021: Global Game Jam Online
  • 20.01.2021: Ülemiste City koolituskrediidi programm
  • 11.01.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 30. lennu talvine lõpuaktus
  • 07.01.2021: Era- ja rakenduskõrgkoolide muutunud väljundid uuenevas maailmas

2020

2019

2018