Kanazawa Ülikooli professor Daisuke Matsushima kirjeldas konverentsil „Building the Virus-Resistant Company“ („Viiruskindla ettevõtte loomine“), kuidas ja miks peaks Jaapan tervikuna innovatsioonistrateegiat muutma.
Tokyo, Harvardi ja Nagasaki ülikoolid lõpetanud Daisuke Matsushima on tegutsenud pikalt (1998 – 2015) Jaapani rahvusvahelise kaubanduse ja tööstuse ministeeriumis, aidates ellu kutsuda innovatsiooniprojekte arenevate Aasia riikidega. EEK Mainori ja Ülemiste City korraldatud äsjasel ettevõtluskonverentsil andis eelmisel aastal Kanazawa ülikooli tööle asunud professor Matsushima ülevaate koolitusprogrammist, millest loodab suurt tõuget terve sealse piirkonna arengule.
„Traditsioonid ja harjumused etendavad Jaapanis sageli määravat rolli. Ent peame aru saama, et muutuste aeg on saabunud. Jaapani innovatsioonistrateegia peaks rõhuma pigem ettevõtete taaskäivitamise kui uute alustamise soodustamisele,“ sõnas Matsushima.
Ta kirjeldas ettekandes „Startup või re-startup?“ kahe ettevõtlusmudeli erinevusi ning põhjendas näidete varal, miks ta näeb üha suuremat perspektiivi just viimasel neist.
Stabiilne või muutusi toov innovatsioon? Või mõlemad?
„Igaüks teab, et Jaapani hiigelettevõtted Toyota ja Bridgestone kasvasid välja idufirmadest. See ei ole siiski päris tõsi. Tegelikult võrsusid mõlemad sajand tagasi re-startupina – Toyota Sakichist ning Bridgestone hoopis jalatsi- ja sokitootjast,“ tõi prof Matsushima tähendusrikka võrdluse kaugest minevikust.
Ta lisas olukorda kaardistades, et ehkki Jaapan on maailmas suuruselt kolmanda SKP-ga riik, asutakse 2023. aastal ühe elaniku kohta SKP arvestuses hinnanguliselt alles 32. kohal. „See, nagu ka innovatsiooni madal efektiivsus, on majandusele väga tõsine probleem. Enim mõjutab suundumust populatsiooni vananemine – enam kui 65-aastaseid on Jaapanis ligi kolmandik.“
Tänase Kanazawa ülikooli professor rõhutas väike- ja keskmiste ettevõtete (nende hulk moodustab koguni 99,7%!) olulisust majanduses.
„Ema- ja tütarettevõtete klassikalisel püramiidmudelil põhinev struktuur on asendumas vajadus- ja networkingu põhise nn. horisontaalse struktuuri ja ülesehitusega. Jaapanis on innovatsiooni arendamiseks midagi juurde õppida või omandatust lahti lasta keeruline, sest kõik põhineb sügavalt juurdunud, jäigal ja ülireguleeritud allhangete süsteemil,“ tõdes ta ning tõi näiteid ultrainnovaatilistest (väike)ettevõtetest, kes on oma äri kodumaa asemel käivitanud hoopis näiteks Tais.
„Innovaatorid on silmitsi dilemmaga: kas panustada rohkem püsivale või muutusi toovale innovatsioonile? Ideaalis soovitakse kasutada mõlemat suunda, ent reaalsuses ei ole neid edukalt kokku sobitada niisama lihtne,“ kirjeldas prof Matsushima.
Murrangulisi väärtusi loov ainulaadne kontseptsioon
Et aidata lahendusi tuua, on Kanazawa ülikool algatanud re-startupi haridusprogrammi ettevõtjatele (REP – Re-startup Entrenrenur Education Program), mille kohta Matsushima lausus julgelt: „Räägime ainulaadsest kontseptsioonist, mille kaugem eesmärk on kõigi osapoolte koostöös teha siinsest Hokuriku regioonist re-startupide kodu!“
Programmi raames tutvuvad tudengid enam kui saja sellega liitunud ettevõttega, uurivad vastavaid turge ning loovad lõpuks mentorite abil hüpoteese äri uuendamise võimalustest. Alustatud on koostööd ka teiste Jaapani, samuti India, Tai ja Ungari ülikoolidega ning prof Matsushima avaldas lootust, et huvilisi leitakse ka Eestist.
„Lahenduse idee on tegelikult lihtne: ettevõttetele – eriti väiksematele – on muutuste otsimisel väline pilk ja abi hädavajalik. Ülikool saab ju andmete kogumisel, uuringute teostamisel ja uute allikate otsimisel kaasa aidata,“ selgitas prof Matsushima. „Kaugemas plaanis ehitame Kanazawa innovatsioonivõrgustikku, kus soovime erinevaid osapooli kaasates luua uusi ja murrangulisi väärtusi.“
Tänaseks loodud ühendus KINTSUGI (Kanazawa Innovation Network by Transdisciplinary Science among University-Government-Industry – toim.) kannab märgilist nime. Kintsugi (otsetõlkes „kuldne ühendus“ – toim.) nime kannab ka jaapani käsitöös tuntud nõude parandamise tehnika, mille jaoks kasutatakse spetsiaalselt lakki, mis segatakse kulla, hõbeda või plaatinaga. Seguga täidetakse purunenud nõu praod ja nende varjamise asemel toob segu praod hoopis rohkem esile. Traditsioonide kohaselt on kintsugi tehnika eesmärk austada nõude eluiga ja näidata, et nende purunemine on vaid osa nende ajaloost.
Professor Matsushima sõnas, et projekti tulemusel on juba sündinud erinevaid vahvaid lahendusi ning kirjeldas muigelsui: „Kui üks mu tudeng läks ettevõtte eaka omaniku juurde ja pakkus välja kardinaalse muutuse, tuli eitav vastus. Aga omaniku poeg vaimustus ideest kohe ning see läks väga edukalt ellu. Suurepärane näide, et vajalik on luua keemia uute tehnoloogiate (nt digipöörde) ja teadmiste ning traditsioonide ja kogemuste vahel. Noorem ja vanem põlvkond ei tohi olla konfliktis, vaid viima ühisel nõul elu edasi.“
Vaata videot prof Matsushima ettekandest https://youtu.be/Ag0oc_aPUUc