Cобытия и новости - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

CОБЫТИЯ И НОВОСТИ

2023

08.03.2023: Ülevaade festivalide uuringust
27.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor aastapäevaaktus: riigi avatus ja uued teadmised on riigi arengu vundamendiks
15.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor võõrustab Ukraina majandustedlast
09.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osales parimate väikeettevõtete premeerimisel
01.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võõrustas koostööloomekoda
27.01.2023: Prantslane Christian Mayeur andis külalisloengu
26.01.2023: Rakenduskõrgkoolide rektorid vahetasid mõtteid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute teemadel
22.01.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor külastas Äripäeva raadiot

2022

20.12.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osaled parimate praktikantide ja nende juhendajate premeerimisel
12.12.2022: Võõrustame Ukraina KNUTD ülikooli delegatsiooni
06.12.2022: Toimus kaheteistkümnes Kõrgkoolilt ettevõttele
23.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET neljas peaesineja – Otto Richard Pukk
15.11.2022: Ministeeriumite ühishoones antakse täna hoogu naisettevõtlusele
15.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET esimene peaesineja – Linnar Viik

Linnar Viik on Eesti IT-teadlane, ettevõtja ja visionäär ning Eesti Vabariigi presidendi diginõukoja liige. Peale selle on ta EIT Digitali nõukogu esimees ning tegev Value.Space‘i nõukogus, SEI Tallinna nõukogus ja Lisbon Councili nõukojas. Linnar Viik on Pocopay kaasasutaja ja nõukogu liige ning Mobi Solutionsi juhatuse liige. Ta on lõpetanud Helsingi Tehnikaülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli IT-tehnoloogia ja majandusteaduse erialal. Eesti E-riigi Akadeemia asutaja ja programmijuhina on ta nõustanud enam kui 40 valitsust digistrateegia, digivõimekuse ja digiülemineku tegevuskava teemadel. Eestis tuntakse Linnar Viiki ka interneti tutvustajana ning just tema tööd peetakse põhjuseks, miks Eestil õnnestus 13 aasta jooksul jõuda Euroopa Liidu tehnoloogiliselt kõige pädevamate riikide hulka.

Linnar Viik rääkis sellest, kuidas IKT eesmärk oli esialgu aidata tehnoloogiat edasi arendada, kuid nüüd on see valdkond laienemas ja hõlmab endas rohkemat, kui keegi oleks osanud ettegi kujutada. Näiteks on IKT mõju selgelt tunda transpordis, logistikas, meditsiiniteadustes ja isegi molekulaartehnoloogias. Praegu suudab IKT sektor tajutavalt toetada tulemuslikkust ja äritegevuse avardamist. IKT avab rahvusvahelised turud ja selle najal kasvavad teenuseosutajaid. Ta märkis veel, et iga uue tehnoloogia puhul läheb aega (lausa aastakümneid), enne kui selle potentsiaali tunnustatakse ja rakendada osatakse. Seejuures on meil lähiminevikust tuua üks hea näide süsteemi kohta, mis hakkas märksa kiiremini toimima. Jutt käib üleeuroopalisest COVID-i tõendist. See hakkas reguleerivas raamistikus toimima ja töötama, kui riikidel ei olnud tegelikuilt veel kõik valmis. Viik tõi välja, kuidas see on „hea näide kiirest tegutsemisest ajal, mil inimesed olid hirmul“. Ometi hakkame me alles nüüd aru saama, millist lõivu digitehnoloogia eest tegelikult maksta tuleb.
Viik kirjeldas veel, kuidas süsteemid edasi arenevad, ja tõi välja, et sageli me ei teagi, kuidas andmeid kogutakse. Meie võime luua teavet ja anda sellele tähendus kasvab aeglasemalt kui meid ümbritseva info hulk. Seega suureneb iga päevaga lõhe teabe hulga ja meie võime vahel seda analüüsida. On erakordselt kasulik õppida looma avatud ja koostalitlusvõimelisi analüüsivahendeid nende andmete jaoks, mis meil on juba olemas. Linnar Viik leiab, et me peaksime oma tegevust laiendama, sest praegused meetmed on liiga napid ega täida eesmärki. Euroopa Liitu on saabunud digikümnend, mida suunavad märksõnad „roheline“ ja „digitaalne“. Selle kümnendi jooksul on digitaalsed kaksikud tegemas suurt arenguhüpet. Need on interaktiivsed mudelid ehk miski, mis on ehitatud päris maailma koos digitaalse maailma komponentidega. Digitaalsed kaksikud pakuvad võimalust analüüsida andmeid kiiremini kui mis tahes muu senine lahendus. Peale selle on need kulutõhusad.
Ta rääkis ka olemasolevatest eesmärkidest ja tõstatas küsimuse, kas need on saavutatavad või üldse vajalikud. Näiteks on Euroopas puudu 20 miljonit digipädevusega inseneri. Selle tühimiku täitmine aastaks 2030 ei ole lihtne ülesanne. Seatud eesmärgini jõudmiseks tuleb hakata õppekavu ümber töötama, inimeste oskusi täiendama ja võtma muid meetmeid. Seejuures tuleb läbi mõelda, kas 1 Gb ühendus kõikjal Euroopas on ikka teostatav ja vajalik? Isegi valdkonna spetsialistid ja visionäärid pole selles ühel meelel.
Lõpetuseks juhtis esineja tähelepanu süsinikuneutraalsusele. Praegu kasutusel olevad manuaalsed süsteemid jätavad maha arvestatava CO₂ jalajälje. Kehtivate CO₂ turuhindade näol on tegemist turutõrkega, sest CO₂ kogumise tegelikud kulud on näidatust märksa suuremad. Viik tõi näiteks Netflixi hiljutised sammud. Nimelt avaldas Netflix jätkusuutlikkuse eest vastutavate ametnike ja teadlaste abil oma voogedastusteenuse tegelikud kulud. See väike samm aitab paremini kujundada meie arusaama sellest, kui suureks kujunevad digitaalsed kulud, kui me tahame, et see oleks jätkusuutlik ja kliimaneutraalne. Kui Netflix tahaks aga tõepoolest tegelda oma ökoloogilise jalajäljega kogu selle ulatuses, siis peaksid nad tasuma oma tuludest 20% keskkonnamaksudeks. Vähemalt on Netflix kasumlik ettevõte, mida paljude teiste kohta öelda ei saa.
Kokkuvõtteks rõhutas Viik vajadust järgida süsinikuneutraalsuse teekaarti. Tema sõnul annab kõige vahetuma mõju mitte uus tehnoloogia, vaid kokkuhoid. See tähendab sulgemisi, restruktureerimisi ja säästmist, mitte silmapiirilt valge laeva otsimist. Praegune turg ei suuda täielikku süsinikuneutraalsust toetada. See tõdemus võib kõlada ebameeldivalt, aga me peame aru saama rohelise käitumise ja süsinikuneutraalsuse retoorikast ning märksa enam pingutama, et tagada planeedile Maa vastuvõetavamad tingimused.

Ettekanne on järelevaadatav meie Youtube kanalil. Rohkem informatsiooni leiate konverentsi kodulehel.
07.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET kolmas peaesineja – Hendrik Roosna
28.10.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET teine peaesineja – Andres Sutt
27.10.2022: Rahvusvaheline haridusvõrgustik õpib õpetama ja õppima mitmekultuurilises keskkonnas
11.10.2022: Rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik õppis Ülemiste Citylt, kuidas tegeleda keskkonnateadlikkusega
03.10.2022: Alustas Cleveroni Akadeemia teine lend
29.09.2022: Cleveroni Akadeemia vilistlane Sven-Erik Mändmaa pälvis tunnustuse Tallinna ettevõtlusauhindade galal!
21.09.2022: Algas haridusinnovatsiooni projekt
08.09.2022: Meil on hea meel tervitada uusi Erasmus+ programmi kaudu Valladolidist saabunud üliõpilasi!
07.09.2022: Rakenduskõrgkoolid liituvad hea teadustava kokkuleppega
29.08.2022: Rektor Mait Rungi Postimehe arvamusloos: Kõrgharidusest nii ja teisiti – miks, kellele, kui palju, kui kaua ja kuidas?
27.08.2022: Äripäeva raadio: Töötaja õpinguid tuleks vaadata investeeringuna
19.08.2022: Toimus virtuaalkohtumine Kanazawa Ülikooliga
10.08.2022: Digital Economy Promotion Agency delegatsioon Taimaalt külastas Ülemiste linnakut
29.07.2022: Virtuaalpraktika – edukas lahendus nii ettevõttele kui ka tudengile
07.07.2022: Rektor Mait Rungi: Kriisist ja taastumisest sektoriaalselt - rohujuuretasemel ja andmepõhiselt
29.06.2022: Valmis ülevaade majandussektorite dünaamikast
21.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
20.06.2022: EEK aasta õppejõud 2022 on Kristjan Liivamägi
20.06.2022: Selgusid Ülo Pärnitsa stipendiumi saajad
18.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
13.06.2022: EEK Mainor ettevõtlusmooduli juht Janek Popell külastas Vilniuse Rakendusteaduste Ülikooli ERASMUS+ personali õpirände raames
10.06.2022: Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia
27.05.2022: Eesti erakõrgkoolid soovivad ebavõrdsuse vähendamiseks riigiabi
23.05.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor e-kursus „Strateegiline juhtimine“ tunnistati e-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks
18.05.2022: Riigikogu kultuurikomisjonis arutati kõrghariduse rahastamisvalikuid
13.05.2022: Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor allkirjastasid koostööleppe
09.05.2022: Kõrgkoolide erarahastuse kasutamata võimalused
27.04.2022: Cleveroni akadeemia esimene lend toob tööturule isejuhtivate autode spetsialistid
18.04.2022: Rahvusvaheline koostööprojekt pakub võimaluse aktiivsetele tudengitele.
12.04.2022: Uudis robootikahuvilistele – alanud on uus vastuvõtt Cleveroni Akadeemiasse
31.03.2022: Tööpakkumine: Avatud Kõrgkooli koordinator
30.03.2022: EEK Mainor osales rahvusvahelisel rakenduskõrgkoolide konverentsil
29.03.2022: Joakim Helenius - videosalvestus inglisekeelsest loengust
17.03.2022: Robootikatudeng Helena Jäe meenutab: olime pool aastat õppinud, kui saime endale ümberehitamiseks ATV-d
16.03.2022: Külalislahkuse sektor vajab häid tegijaid
15.03.2022: Technopolis Business Breakfast esitleb: Margo Loor – Mida ootab oma juhilt uue aja talent?
14.03.2022: Eesti ja Jaapani tudengid mõtlesid kaasa Ülemiste City tuleviku teemal
03.03.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
28.02.2022: Kogume kooli sünnipäevaks 30 miljonit sammu!
15.02.2022: Turunduse tudengid valisid parimaid õpilasfirmasid
15.02.2022: Stipendium magistrantidele 2022/2023 õppeaastaks Prantsusmaale
09.02.2022: Tööpakkumine: Robootika erialajuht (Cleveroni akadeemia)
01.02.2022: EEK Mainor alustab esimeste mikrokraadi programmidega
01.02.2022: EEK Mainor õppejõud Kristjan Liivamägi tunnustati tiitliga „Aasta investor 2022“
26.01.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
24.01.2022: 100 vaba praktikakohta: #Road Trip to Ülemiste City Hub
21.01.2022: Sul on lennukas äriidee, aga sa ei oska sellega midagi peale hakata?
14.01.2022: 2021. aastal toimunud ettevõtlus- ja innovatsioonikonverentsi materjalid
11.01.2022: Äripäeva raadio: Rahatarkus tuleb finantsjuhtimist õppides
10.01.2022: Ülikoolid ja ettevõtted: läbimõeldud koostööst tõhusama ja kasumlikuma ettevõtluseni
06.01.2022: Maineka USA eksperdi soovitus: just nüüd on just õige aeg sukelduda ettevõtlusesse!

Üliõpilasele

Sisenemine

Sisenemine

2023

2022

2021

2020