Konverentsi avas tervitussõnadega hr Velsberg. Ott Velsberg on mainekas Eesti IT-spetsialist ja riigiametnik ning tuntud ekspert andmehalduse ja -teaduse alal. Eesti kõrgeima andmeametnikuna vastutab ta riigi andmepoliitika ja andmete kasutamisega seotud algatuste eest avalikus sektoris. Tema juhtimisel on Eesti saavutanud andmehalduse, avaandmete ja tehisintellekti valdkonnas teerajaja maine.

Velsbergi ettekande teema oli „Järgmise põlvkonna e-riigi loomine tehisintellekti abil“. Alustuseks mainib ta, et ajal, mil ta asus tööle praegusel ametikohal, arvas vaid kolmandik inimestest, et nende töös võetakse kasutusele tehisintellekt. „Nüüd on need näitajad muidugi hoopis teised,“ ütleb ta ja tutvustab teemat lähemalt.

Kõneleja sõnul on riigi üldeesmärk toetada inimeste elu ja ettevõtteid ning võimaldada elamist ühiskonnas, mis on toetav ja konstruktiivne. „Seepärast näeme me tehisintellekti suuremate eesmärkide saavutamise vahendina. Samal ajal püüame muuta inimeste arusaama riigist, kasutades ennetava valitsemise mõistet.“

Ta selgitab, et ennetav valitsemine toetab inimesi ja ettevõtteid just siis, kui need seda tegelikult vajavad. Tehisintellektil on oluline osa selle toe pakkumisel eesti keeles. Seetõttu on lähiaastate üks olulisemaid ülesandeid teha investeeringuid selleks, et jõuda ennetava, tehisintellekti kasutava ja andmepõhiseid otsuseid langetava valitsemiseni. Andmepõhine otsustamine tähendab, et igat liiki organisatsioonihierarhiates kasutatakse andmeid ja tehakse vähem otsuseid sisetunde järgi.

Hr Velsberg kirjeldab leitud lahendust, milleks on neljale alustalale toetuv tehisintellekt. Need on haridus ning teadus- ja arendustegevus, erasektor, avalik sektor ja õigussektor. Praegu on olemas ka viies alustala – andmed kui võimaldaja –, mis mõjutab kõiki teisi sektoreid. Projekti alguses ei olnud eesmärk minna kõrgustesse, vaid ehitada üles baasvõimekus ja kiirendada kasutuselevõttu. Pärast mitme projekti katsetamist selgus, et inimesed ei kaota tehisintellekti laiema leviku tõttu töökohti, kuid tehisintellekt aitaks automatiseerida suure hulga rutiinset tööd ja inimestel jääks rohkem aega sisukamate ülesannete täitmiseks.

Tehisintellektipõhise valitsemise peamised sihtvaldkonnad on tehnoloogia, andmed kui võimaldaja, pädevused ja oskused ning õigusaktid ja eetika. Nendes valdkondades luuakse lahendusi nii valitsussektoris kui ka koostöös näiteks ülikoolidega. Pädevused ja oskused suurenevad ka elanikkonnas laiemalt – sajad inimesed saavad andmeanalüüsialast haridust ning see aitab juba tööturul olevatel inimestel kvalifikatsiooni parandada ja elukutset vahetada. Probleemide lahendamiseks kogukonnapõhiselt korraldatakse igal aastal mitmeid üritusi, eksperimenteerivaid häkatone, avalikke e-kursusi ning avaliku ja erasektori kogemuste jagamist. Riik pakub ka eksperdiabi kõiges, mida vajab ettevõtlussektor (idealiseerimine, valideerimine jne).

Järgmise sammuna soovitas hr Velsberg mitte keskenduda ainult generatiivsele tehisintellektile, sest see piirab võimalusi, ja tutvustas mõningaid olemasolevaid lahendusi, mida saab taaskasutada. Neid on mitmesuguseid, alates riigi virtuaalse assistendi Bürokratt avatud lähtekoodiga platvormist ja lõpetades kliendikontaktide klassifitseerija, masintõlke ja grammatikavigade parandajaga.

Teema lõpetuseks pakkus esineja välja mõned punktid, mida tema ettekandest järeldada:

tuleks keskenduda sellele, mida ärisektor täpselt vajab ja kuidas tehisintellekt saab aidata, tagada andmete kvaliteet, luua taaskasutatavaid lahendusi, jätkata praktilist koostööd ning viia ellu lühikesi ja lihtsaid projekte. Vastuseks küsimusele, mis juhtuks, kui tehisintellekt lahendaks kõik meie probleemid, vastas Velsberg, et inimloomus hakkaks kindlasti kohe muretsema järgmise võimaliku probleemi pärast.

Täielikku arutelu saate vaadata meie YouTube’i kanalil. Lisateavet leiate konverentsi kodulehelt.