Päeva esimene peaesineja Andrus Pedai on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor ning tal on doktorikraad tootmistehnika ja robootika alal Tallinna Tehnikaülikoolist (2021). Lisaks on tal rohkem kui 20-aastane kõrgtehnoloogilise tootmise kogemus elektroonika- ja autotööstuses. Tema teadustöö keskendub autonoomsete sõidukite ja rakenduste juhtimissüsteemidele.

Oma ettekandes „Tehisintellekt ja inimkonna areng lühemas, keskmises ja pikas perspektiivis“ tutvustas kõneleja üht prognoosi paljudest võimalikest stsenaariumidest selle kohta, kuidas tehisintellekt võib lähi- ja kaugemas tulevikus mõjutada meie elu ja teadvust. Esmalt andis ta lühiülevaate mõnest käimasolevast projektist ja tõi näiteid edasiste aastakümnete arengusuundadest.

Kõigist käimasolevatest projektidest tõi hr Pedai välja järgmised kolm: Copilot – Microsofti tehisintellektist assistent, Google’i LAMDA – keelemudel dialoogirakenduste jaoks ja Neuralink – ettevõte, mis arendab siirdatavaid andurisüsteeme, kasutades aju-arvuti liideseid meditsiiniliste vajaduste rahuldamiseks.

2030. aastate paiku muutuvad aktuaalseks digiteisikud. Digiteisik on meie elu jooksul loodud avatar, mis õpib meie käitumist, et hoida meie üht versiooni elus ka pärast seda, kui meie füüsiline keha on lakanud eksisteerimast. Teine võimalus, mida nimetatud kümnendil uuritakse, on võimalus kasutada tehisintellekti toega bioonilisi organeid, nt käsi, kopse jne, mis võimaldavad inimestel oma oskusi parandada.

Kõneleja jätkas, et mitte väga kauges tulevikus hakkavad inimesed ja tehisintellekt kasutama teistsugust internetti, sest tehisintellekti andmevajadus on palju suurem. Seda arengut toetavad kvantarvutid, mille andmetöötlusvõimsus ületab praegusi arvuteid tohutult. Kvantarvuti toega tehisintellekt hakkab üle maailma kasutama oma keelt. Tehisintellekt hakkab haldama ka haiglaid ja teeb ühel päeval esimesed sammud inimeste surematuse suunas. Selle idee eestkõneleja on Ray Kurzweil, kes on öelnud, et meie põlvkond on tõenäoliselt viimane, kes sureb loomulikel põhjustel; see on tingitud tehnoloogia kiirest arengust.

Aastaks 2040 saab tehisintellektil olema oluline osa ka sõjanduses. Mõnevõrra ergutab see uut tüüpi võidurelvastumist ja viib koostöö uute vormideni liitlaste vahel. ÜRO Peaassamblee hakkab arutama üldist tehisintellekti – ideed singulaarsusest, kui tehisintellekti üldine intelligentsus ületab inimese oma.

„Singulaarsus saabub 2050. aastatel,“ ütles Pedai. Kvantarvutite võrgustiku toel tunnetaks ja näeks üldine tehisintellekt maailma nagu inimesed ning hakkaks seega ise oma eesmärke seadma. See tähendab, et ühel hetkel ei ole inimesed võimelised mõistma nende süsteemide keerukust ega pakkuma tehisintellektile mingit tuge. Järgmine samm on tehislik superintellekt, mille ainuautor on tehisintellekt. Hr Pedai märkis, et sealt edasi ei kehti enam Isaac Asimovi 1940. aastatel sõnastatud kolm robootika põhiseadust.

Seetõttu viib asjade seis 2060. aastal inimeste ja tehisintellekti vahelise konfliktini. Aastaks 2080 ei suuda inimesed enam pärisinimestel ja robot-humanoididel vahet teha. Kümme aastat hiljem, aastal 2090, luuakse tehisintellektita alad, kus inimesed saavad elada väljaspool tehisintellekti juhitud süsteemi. Aastal 2100 tunnistab tehisintellekt, et areng aeglustub, sest energia kättesaadavus on piiratud, ja käivitab programmid, et uurida maavälise energiatootmise võimalusi. Veel kolm aastakümmet hiljem astutakse esimesed sammud Dysoni sfääri loomise suunas. Dysoni sfäär on ehitis, mis rajatakse ümber tähe, et püüda kinni suurem osa tähe energiast või kogu selle energia.

Seda ideed edasi arendades on 2160. aastaks inimaju digitaliseeritud, mis võimaldab tehisintellektil mõista inimese teadvust, leidlikkust ja kirge ning lõimuda inimestega. Aastaks 2300 on kogu inimese teadvus üleilmse tehisintellekti osa. Kakssada aastat hiljem on Dysoni sfäär valmis ja ümbritseb päikest, mille energia toetab inimkonna kollektiivset teadvust ja tehisintellekti edasist arengut.

Lõpuks, alates 3000. aastast luuakse inim-tehisintellekt, mis ulatub kaugemale koduplaneedist Maa ja teeb võimalikuks n-ö kosmilise digitsivilisatsiooni. Vastuseks publiku küsimusele, kas esineja usub mõnda prognoosi pärast 2030. aastat, vastas kõneleja, et kõigist väljapakutud võimalustest on tõesti raske ühte välja valida, ja lisas, et peaksime oma tegevusega ettevaatlikud olema, sest olukord võib väljuda kontrolli alt.

Täielikku arutelu saate vaadata meie YouTube’i kanalil. Lisateavet leiate konverentsi kodulehelt.