1971
Tänase Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEK Mainor) ajalugu saab alguse ENSV Kergetööstuse Ministeeriumi Isemajandava Juhtimissüsteemide Projekteerimis- ja Konsultatsioonibüroo – kõrgkooli eelkäija loomisega, kus Hillar Kala juhtimisel algasid esimesed tootmisjuhtidele suunatud kursused.
1980
Kõrgkooli eelkäija pälvis riigilt olulise tunnustuse, saavutades maineka tippjuhtide koolitaja ja nõustaja tiitli.
Koolitusprogramm oli äärmiselt populaarne. „See oli omal ajal väga uuenduslik samm, mis tõi Tallinnasse külla koguni Ameerika senaatorid.“ (Hillar Kala, 2022).
Samal aastal algas sotsialistliku majandussüsteemi allakäik ning lõpetati koolitusasutuste finantseerimine ja koolituste rahastamine.
ENSV Kergetööstuse Ministeeriumi Töö ja Juhtimise Teadusliku Organiseerimise Keskuse direktor Ülo Pärnits nägi koolitustes siiski potentsiaali ja kaalus võimalusi nendega jätkamiseks.
1980. aasta suvel saabusid tänase Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor eelkäijaga tutvuma kolm USA senaatorit koos nõunikega.
Mainori Majanduskooli avaaktus Tallinnas jaanuaris 1993. Vasakult: Toomas Saal, Ülo Pärnits, Arnold Rüütel, Kalju Leppik, Leonid Fiveger
1992
Kuigi idee haridusasutuse loomisest tekkis juba 1990. aastal Ülo Pärnitsa ja Toomas Saali kohtumisel, siis realiseerus see 1992. aastal, kui Rakveres alustas tööd keskeriharidust pakkuv Mainori Majanduskool. Esimesel aastal alustas kooliteed 75 õpilast.
„Igatahes tekitas Mainori Majanduskool teatud vundamendi, mille peale kõik hilisem õnnestus ehitada. Üldine majanduslik arusaam ja põhiteadmised rahaga ümberkäimisest tulid kindlasti Mainori Majanduskoolist.“ (Madis Müller, 2022; Mainori Majanduskooli esimese lennu lõpetaja ja hilisem Eesti Panga president)
1993–1998
1993. aasta jaanuaris avati õpe ka Tallinnas, Mainor Grupi toonastes ruumides F. Kuhlbarsi tänaval. Soovides viia hariduse omandamine igale huvilisele justkui koju kätte, avati filiaalid ka teistes Eesti linnades: Viljandis (1993), Paides (1994), Jõhvis (1995), Jõgeval (1995), Valgas (1996), Tartus (1997), Võrus (1998) ja Raplas (1998).
1997
Nüüdseks oli keskeriharidus iganenud ja 1990ndate alguses tekkinud utoopiline idee kõrgkoolist sai teoks – senine Mainori Majanduskool jätkas tööd rakenduskõrgkoolina. Kõrgharidustaseme õppelitsentsi said neli eriala: ärijuhtimine, turundusjuhtimine, finantsjuhtimine ja psühholoogia.
Mainori Majanduskooli I lennu lõpetajad F. Kuhlbarsi tänaval asunud hoone ees 1995.
Tartu õppehoone on püsinud kooli teise olulisema keskusena ja oma majana kuni tänaseni. Fotol: EEK Mainor õppekeskus Pepleri tänaval 2022
2001
1997. aastal avatud Tartu õppekeskuses muutus juba teisel õppeaastal kriitiliseks probleemiks ruumipuudus. Väljakutse õnnestus lahendada, kui ootamatult tekkis võimalus soetada Pepleri 6 tänava hoone.
2002
Aasta peale nurgakivi panekut algas õppetöö Tartu uues õppekeskuses, mis on tänaseni üheks kolmest õppekeskusest. Samal aastal otsustati muuta ka kooli nime – Mainori Majanduskoolist sai Mainori Kõrgkool.
2003
Mainori Majanduskooli rektoriks valiti järgnevaks neljaks aastaks Ülo Pärnits. Rektori ametisse astus ta veelkord aastal 2015, kuid teisel ametiajal jõudis ta kõrgkooli juhtida vaid aasta.
2005
Mainor Grupist sai endise Dvigateli ala (tänase Ülemiste City) suurim omanik. Mainori Kõrgkooli ja AS Mainor arengukontseptsiooni kohaselt otsustati soetada Dvigateli kõrgkoolile administratiivhoone Suur-Sõjamäe tänaval.
2006
Just sellel aastal koliti praegusesse Tallinna õppehoonesse aadressil Suur-Sõjamäe 10A. Kõrgkoolist sai teine ettevõte, mis alustas tegevust Ülemiste City linnakus. Hoone valiti perspektiiviga, et sellesse mahuks vähemalt 3000 õpilast.
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppehoone Tallinnas, Ülemiste City linnakus
Tallinna õppehoone avamispeo aukülalised AS Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits ja Tallinna linnapea Jüri Ratas 2006.
2007
Mainori Kõrgkooli akadeemilises arengus oli suureks sammuks magistriõppe avamine – alguses eestikeelsena ja mõnevõrra hiljem ka vene- ning ingliskeelsena.
2008
Eesti oli majanduskriisi lävel, millest ei jäänud mõjutamata ka kõrgkool. Aeg oli hakata sulgema üle-eestilisi filiaale. Nii oligi aastaks 2019 võimalik õppida vaid Tallinnas ja Tartus.
2010
Alates 2010. aasta märtsist võib rääkida kooli uuest identiteedist, kui võeti kasutusele kõrgkooli uus nimi – Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Kooli uueks sümboliks sai kolmnurk, mis esindab arengut, pürgimusi, mitmetahulisust ja võimaluste rohkust.
„Nimemuutuses peegeldus ka õppe sisu ning suunitlus. Ettevõtliku eluhoiaku kujundamine oli koolis tähtis.“ (Toomas Saal; 2022)
2013
Riiklikult kehtestatud tasuta kõrgharidus mõjutas gümnaasiumilõpetajate motivatsiooni omandada erakõrgharidust. Erakõrgkoolile tähendas turutingimuste muutus ka ärimudeli muutust - uuendati enamik õppekavu, erialajuhid said varasemast suurema vastutuse.
„Erinevalt akadeemilistest kõrgkoolidest läks EEK Mainor rohkem üliõpilaste keskseks - erialajuht õpetas, juhtis õppekava arendamist, võttis vastu üliõpilased, hoolitses õppejõududega koostöö eest.“ (Eneken Titov, 2022; endine kõrgkooli õppeprorektor, praegune professor ja AS Mainor juhatuse liige)
EEK Mainor lipu sisseõnnistamine 2011. Fotol: Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Krista Tuulik, AS Mainor juhatuse esimees Ülo Pärnits ja kooli üks asutajaid Toomas Saal
EEK Mainor rahvusvahelise ärijuhtimise magistrandid 2022 – ühes grupis õppisid väga säravad üliõpilased Indiast, Nigeeriast, Türgist ja Pakistanist. Üliõpilaste seas on ka magistriõppe juht Janus Paurman
2014
Saadi esimene rahvusvaheline institutsionaalne akrediteering. Kõrgkooli terviklik akrediteerimine oli märkimisväärne edusamm üksikute õppekavade akrediteerimise kõrval.
„Esimene kooli akrediteerimine on suur väljakutse. Valmistasime ette ja tõlkisime kokku kümneid ja kümneid dokumente, vestlustel osales rohkem kui 70 inimest ning ellu sai viidud 15 arendusprojekti.“ (Eneken Titov, 2022)
2019
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Cleveron Mobility AS alustasid Eesti haridusmaastikul ainulaadset koostööd ning lõid Viljandisse Cleveron Akadeemia (nüüdne Clevon Akadeemia), kus avati töökohapõhise robootikatarkvara arenduse õppekava.
2022
2022. aasta kevadel alustati mikrokraadiprogrammide pakkumist. See oli nii Eesti haridusmaastikul kui ka kõrgkoolis uuenduslik võimalus töötavale inimesele, kes soovib enda täiendada konkreetses valdkonnas.
„Kui laiemalt ja tulevikku vaadata, siis EEK Mainor erialapõhised mikrokraadid on teiste kõrgkoolidega võrreldes oma sisu ja teadmiste poolest rakenduslikumad,“ räägib kõrgkooli esimese mikrokraadi looja Katriin Visnapuu.
2023
Kooli oluliseks väärtuseks on rahvusvahelistumine – kõrgkoolis õpib enam kui 35-st rahvusest üliõpilast, kes õpivad mitmekesises keskkonnas. Lisaks õpetab kõrgkoolis üle 200 külalislektori.
EEK Mainor juhatuse esimees Kadi Pärnits peab rahvusvahelistumist oluliseks.
„Eesti kuvand muutub kiiresti ja see laieneb kõrgharidusest ka tööjõu värbamisele. Eesti talendipoliitika peab olema selline, mis majandust tugevdab, peaksime sihiks võtma, et pooled Eesti ettevõtted oleks rahvusvahelise meeskonnaga ning kõrgkoolides oleks 30 protsenti välisüliõpilast.“ (Kadi Pärnits, 2024)
2023. aastal määrati ametisse praegune rektor Andrus Pedai. Fotol: Guido Pärnits, AS Mainor nõukogu esimees; Andrus Pedai, Kadi Pärnits, AS Mainor juhatuse esimees; Eneken Titov, AS Mainor juhatuse liige
Tudeng
