Suveks tööle Ameerikasse?! 6. nädal

Raamatumüüjate suvi on jõudnud täpselt poole peal, aga raskem osa on nüüdseks möödas. Kuuma suvega on nüüdseks ära harjutud, müügitekstid tulevad une pealt, kliente tuleb juba ka tihedamini ning äraütlemistega on palju kergem toime tulla. 

Tänaseks on keskmine tudeng rääkinud 1200 – 1500 perega ning teinud 800 – 1000 toote presentatsiooni – harjutada saab kõvasti :). Päevas jõuab teha keskmiselt 8-12 “sitdowni” peredega ja keskmiselt iga viies ostab. Kogenumatel tudengitel on need arvud mõnevõrra paremad ja pigem ostab iga teine või kolmas pere.

Nagu varasemalt mainitud juhib Mainori tudeng Liisbet Euroopa divisjoni suurimat suve organisatsiooni. Kuigi tegemist on tudengite suvetööga, kus esikohal on eneseareng ja kogemus, siis on kogu sellel ettevõtmisel ka arvestatav äriline mõõde. Liisbeti juhitud organisatsioon teeb nädalas keskmiselt 35 000 – 50 000 $ käivet ehk terve suvega ca pool miljonit $, millest 40% on tudengite teenistus. Tudengite nädala tagasisidest võib küll näha, et suvel teenistuse peale väga palju ei mõelda (allpool katkendid Liisbeti organisatsiooni tudengite nädala kokkuvõttest).

Liisbet: “Wow, täna käisime tiimiga tuubidega jõel sõitmas, mingi 2-3 h liuglesime seal. Kolisin see nädal teise pere juurde elama, elame maal, palju loomi ja meil on ka bassein, kuhu päeva lõpus saab sisse hüpata! Hästi tore pere, teevad nii häid toite. Täna kolib ka Anna minu juurde, see on vahva. Olen hästi tänulik Abrahamile, kes on endine raamatumüüja, ta käis meie meetingul täna väga häid mõtteid jagamas. Selle nädala pühendan kallile emmele!”

Anna-Liina: “See suvi on maraton, mitte spurt. Mõned kilomeetrid on kergemad, teised raskemad, aga edasi tuleb liikuda, kasvõi tibu sammul. Slow mo is better than no mo, sest isegi ahvipärdik leiab lõpuks laheda pere turfist üles. So just lets keep going!”

Jaan: “Kuues nädal tehtud. Sai vesteldud mitmete eri inimestega. Kohtusin alumniga kes tegi 3 suve aastatel 1969-1971. Temalt saadud mõtted ja kui erinev siis bookfield välja nägi oli omaette kogemus.”

Helemeel: “WHAT A WEEK! Sai nii äikesetormi, kui sinist taevast kõrvetava päikesega. Iga kord kui nägin jälle vihmapilvi tänasin taevast :D.” Sel nädalal õppisin väga palju, tunnen, et iga päev avastan midagi. Paar saavutust olid ka sel nädalal. Esiteks, üks ema ütles mulle “you know my neighbors better than I do”, ma olin väga uhke. Ja teiseks, üks isa ütles minu kohta cool college kid. See on väljend, mida me kogu aeg kasutame, et me oleme need lahedad tudengid, aga kui pereisa ise mind lampi nii kutsus, vot see oli uhke tunne.”

Lisanna:  “Attitude week. See nädal läks tavapärasemalt raskemalt, olles kaugel kaugel kodust tuleb ikka väike igatsus. See nâdal oli minu attitude week kus treenisin oma suhtumist ja õppisin kuidas emotsioone taltsutada. Iga nädal saan sutsu tugevamaks ja tagasi tulles ei kõiguta mind mitte miski. Minu “monkey list” see nädal väga palju ei pikenenud.”

Grete: “See nädal oli täielik emotsionaalne rollercoaster, seega kindlasti üks keerulisemaid, kuid pole hullu, järgmine nädal uus võimalus ja meil on veel pool suve ees, seega paneme täiega edasi! Kohtasin ägedaid peresid, vanavanemaid ja hoolitsevaid vanaprouasid, üks proua andis lihtsalt 50$ ja ütles, et teen head asja.  Kohtasin peresid nii Ukrainast, Rootsist, Itaaliast, Filipiinidelt ja igalt poolt mujalt, seega oli nädalas palju toredaid hetki, mis nädala toredaks tegid.”