Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?

EVENTS and NEWS

2022

2021

2020

2019

23.12.2019: Tööpakkumine: arendus- ja partnerlussuhete juht
23.12.2019: Tööpakkumine: õppeprorektor
17.12.2019: Eesti esimene personalijuhtimise häkaton
10.12.2019: Robootikatudengid usuvad - Cleveronist võiks saada uus Apple
04.12.2019: Podcast: kuidas on Eestis võimalik erakooli pidada?
22.11.2019: Finantsekspert: Coop Panga aktsiad - osta või mitte?
15.11.2019: Tööpakkumine: teadur
13.11.2019: EEK vilistlane: praegusest „udupeast” saab edaspidi su ülemus
10.11.2019: Õppejõud soovitab: mida peaks ja ei tohiks pensionisamba rahaga teha
06.11.2019: Arvamus: üks tootearendus, palun!
04.11.2019: Tööpakkumine: andmekoguja
30.10.2019: Meie tudengi lõputöö pälvis kõrge tunnustuse
28.10.2019: Uuring: välistudengid õpiksid rohkem eesti keelt
23.10.2019: Üllatav uuring: 60-aastane startupper on kolm korda edukam kui 30-aastane
22.10.2019: EEK Mainor tudeng pälvis aasta õppija tiitli
20.10.2019: Mainori välistudengid külastasid Soome juhtivaid ettevõtteid
15.10.2019: Logistika eriala vastab kõrgetele FIATA standarditele
08.10.2019: Ülemiste City innovatsiooniauhinna konkurss on avatud
08.10.2019: Ülemiste City bakalaureuse- ja magistritööde konkurss on avatud
02.10.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
01.10.2019: Tunnusta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid
16.09.2019: Cleveroni Akadeemias "startis" esimene lend robootikuid
06.09.2019: Tööpakkumine: teadusjuht
03.09.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 5 osa: targas linnas on ka kool tark!
28.08.2019: Millises kõrgkoolis õpib kõige rohkem naisi, millises mehi?
24.08.2019: Magistriõppes on võimalik õppida ka tasuta
23.08.2019: Tööpakkumine: pearaamatupidaja
21.08.2019: Kes võidab, kui töötaja hariduse eest maksab tööandja?
19.08.2019: Tööpakkumine: rahvusvahelise turunduse koordinaator
16.08.2019: Sügisel rakenduskõrgkooli astujaid ootab oluline ja positiivne muudatus
14.08.2019: Lõputööst selgus, mida lumehelbekesed töölt tegelikult ootavad
11.08.2019: Edukalt õppiva üliõpilase stipendiumi pälvisid 5 tudengit
09.08.2019: 2019/2020 õppeaasta avaaktused
05.08.2019: Arvamus: seadus sunnib eestlasi välismaalaste ülikooliharidust miljonite eurode eest kinni maksma
30.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 4 osa: kas lõbusad ühikalood on möödanik?
29.07.2019: Tööpakkumine: programmeerimise õppejõud
24.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 3 osa: kas ettevõtjaks sünnitakse või õpitakse?
22.07.2019: Erakool peab eeskuju näitama ka kasumit teenides
12.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 2 osa: kas Mainoris toimuvad nüüd ka kehalised katsed?
01.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 1 osa: titaanide heitlus inimlauajalgpallis
25.06.2019: Teist aastat anti välja Ülo Pärnitsa haridusfondi stipendiumid
22.06.2019: 27. lennu cum laude lõpetajad
20.06.2019: Tunnustasime parimaid lõputöid
18.06.2019: Tudengid valisid aasta õppejõu
16.06.2019: Arvamus: riiklikust toetusest peab olema võimalik loobuda
14.06.2019: Persoonilugu: Kristjan Liivamägi - teadlane ja investor
13.06.2019: Robootikatudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
07.06.2019: Euroopa tudengid käisid Eesti ettevõtteid tuunimas
04.06.2019: India ülikoolid hakkavad IT-tudengeid Eestisse saatma
31.05.2019: Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?

Praktilisi ja elulisi ettevõtlustunde hindavad ühtviisi nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolideõppurid, selgus hiljuti kaante vahele saanud ettevõtlusõppe moodulite katsetamise uuringust. Kompleksuuringus uuriti kolme haridustaseme – üld-, kutse- ja kõrghariduse – õpetajaid ja õpilasi. Eesmärk oli saada teada, kuivõrd programmis „Edu ja tegu“ väljatöötatud moodulid õpetamiseks sobivad. Katseuuringus osales kuus üldharidus-, 12 kutse- ja kuus kõrgkooli. Õpetajate Lehele andis ülevaate uuringust üks selle läbiviijaist, Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor professor Eneken Titov.

Mis teid tulemuste puhul üllatas?

Heas mõttes üllatas see, et ettevõtlusõppes kasutatud metoodika variatiivsus on väga suur. Pisut rohkem võiks olla teadlikku õpetamist – miks valitakse just see meetod või hindamisülesanne.

Mida õpilased ettevõtlusõppelt ootavad? Kuivõrd soovid haridustasemeti erinevad?

Ega väga erinegi. Õpilased ootavad praktilisust, tahavad midagi käega katsutavat teha: oma ettevõtte või algatada äriidee. Nad ootavad ettevõtete külastusi, õppemänge, meeskonnatööd – midagi traditsioonilisest õppest põnevamat. See jäi silma kõigi haridustasemete puhul.

Natuke muutusid fookused sõltuvalt sellest, kas rohkem keskendutakse õppes klassikalisele äriidee arendamisele või toetatakse pigem üldist ettevõtlikkuse arendamist. Looverialade üliõpilased ütlesid, et senisest rohkem võiks keskenduda konkreetselt äriideede arendamisele, aga teiste erialade üliõpilased arvasid, et just ettevõtlikkuse kui üldpädevuse arendamist võiks rohkem olla.

Kõige rohkem rahul on kutsekoolide õpilased. Kutseõppe moodulid ongi kõige selgepiirilisemad ja keskendumine äriideele sobib õpilastele. Õpe on väga praktiline ja õpilased väärtustavad seda.

Kas õpilased saavad ettevõtlusõppelt praegu seda, mida ootavad?

Nendes koolides, kus ettevõtlusõpe on teadlikult õppekavasse võetud, saavad küll. Koolides, kus saadakse aru, et ettevõtluspädevus (sh ettevõtlikkus) on oluline, ongi kõik hästi. Aga seal, kus ettevõtlusõpet võetakse kui kohustust, on palju arenguruumi.

Ettevõtlusõppe ja selle eesmärkide mõtestamine ootab ees veel paljusid koole. Kui traditsiooniline ettevõtluse õpetamine tähendab ärimudeli õpetamist ja äriidee väljatöötamist, siis meie pakume lähenemist, et ettevõtlikkus on midagi laiemat. Et saada ettevõtlikuks ja ettevõtjaks, on vaja enesejuhtimise ja sotsiaalseid oskusi, arendada tuleb loovust ja oskust probleeme lahendada. Oma mudelis põhineme ettevõtlikkusele kui üldpädevusele, mis on uuringute põhjal tööturul toimetulekuks olulisemgi kui erialased pädevused. See mõtteviisi muutus on programmis „Edu ja tegu“ suurim väljakutse.

Et õpilastes ettevõtlikkust arendada, peab õpetaja selle enda jaoks esmalt filosoofiliselt lahti mõtestama.

See ongi filosoofiline lähenemine. Õpetajad esindavad kahte koolkonda. Ühed näevad ettevõtlust traditsioonilise õppeviisina ja õpetavad äriideed välja töötama. Teine osa õpetajaid mõistab, et ettevõtlusprotsessi ellurakendamiseks on äärmiselt olulised ka üldpädevused. Kõigi haridustasemete puhul muutubki järjest olulisemaks, et õppija omandab lisaks erialapädevustele üldpädevused. Nende seost ka ettevõtlusõppega peaks teadvustama iga õpetaja.

Kas uuringust tuli välja, millised metoodikad toimivad, millised mitte?

Me nii detailselt ei uurinud, palusime vaid nii õpetajatel kui ka õppijatel nimetada metoodikaid, mida õppes kasutatakse. Vaatasime, millised õppemeetodid prevaleerivad. Valikute nimekiri oli väga pikk. Polnud ühtegi meetodit, mida ei kasutataks!

Enim levinud olid diskussioon ja arutelu, praktiline töö, tagasisidestamine, rühmatöö, loeng, meeskonnatöö harjutused, probleemõpe. Praegusest enam võiks kasutust leida ideede laat, töövarjuks olemine, pööratud klassiruumi meetodid.

Moodulite raames pakutakse palju mitmesuguseid õpi- ja hindamisülesandeid. Mind üllatas vastuolu, et õpetajad (eriti kõrghariduses) ootasid ühelt poolt suuremat vabadust ettevõtlusõppe kujundamisel, aga teisalt tahtsid saada konkreetsemaid metoodilisi juhendeid, et öeldaks ette, kuidas peab tegema.

Kuidas on „Edu ja tegu“ meetodite laienemisele kaasa aidanud?

„Edu ja tegu“ ei tööta välja uut metoodikat, vaid soovitame, millised olemasolevad meetodid võiks ettevõtluse õpetamisse sobida. Oleme soovitanud eeskätt rakendada probleemõpet, meeskondlikku õppimist ja eneserefleksiooni ning projektipõhist õpet.

Milline on ettevõtlusõppe mõju õpilastele õpetajate arvates?

Leiti, et väga hästi aitasid õppijal aine eesmärke saavutada diskussioon, ajurünnak, esitluste tegemine. Oli ka näiteid, kus õppijad on alustanud õpet suure hurraaga ja saanud siis aru, et nii lihtne see ei olegi. Igal juhul saab õppija selgemaks, kas ettevõtja elukutse võiks talle sobida.

Tegite ka silmast silma intervjuusid õpetajate ja õpilastega. Mis jäi meelde?

Õpetajad olid liigutatud, kui õpilased tulid neid pärast kooli ettevõtlusõppe tundide eest tänama ja ütlesid, et need olid koolis kõige toredamad. Mitmes koolis olid ettevõtlusõpetajad valitud aasta parimateks õpetajateks. Üks õpilane, kes muidu ei tahtnud koolis käia, läks ettevõtlustundidesse heal meelel. Selliseid näited teevad südame soojaks, mitte ainult minul uurijana, vaid motiveerivad ka ettevõtlusõpetajaid.

Küsitlesite ka ettevõtjaid. Mida huvitavat kuulsite?

Küsisime ettevõtjailt, mida nemad ettevõtlusõppe moodulitest arvavad ja milline võiks olla ettevõtlusõpe. Suuri üllatusi ei tulnud. Üldjoontes on nad rahul. Ettepanekuid tehti mõne teema väljatoomiseks sõltuvalt enda ettevõtte spetsiifikast.

Ettevõtjad väärtustavad õppes praktilisust, et tunnis arendatud ideest võikski saada tulevikus kellegi leib. Nad avaldasid toetust ettevõtete külastustele ja ettevõtjate koolis käimisele. Eestis on õnneks missioonitundega ettevõtjate kogukondi, kes väärtustavad haridusellu panustamist. Arvan, et läheb järjest paremaks ja tulevikus on õpetajail veelgi kergem kontakte leida. Ka õpetajad tõid välja, et külaskäigud tegutsevatesse (eriti edukatesse ja tuntud) ettevõtetesse on väga olulised. Vaid üks õpilane märkis, et väljaskäimisi ja lõbu on liiga palju!

Mida ja kui palju peaks hariduse eri tasemetel õpetama?

Üldhariduses peaks olema ettevõtlusõpe suunatud pigem ettevõtlikkuse arendamisele. Enesejuhtimise ja sotsiaalsed oskused, loovus ja probleemilahendusoskus peaksid aluse saama juba alg- ja põhikoolis. Gümnaasiumis on õppija siis valmis tegelema konkreetse äriidee, õpilasfirma ja teiste projektidega.

Uuringud näitavad, et need õppijad, kelle üldpädevused on põhihariduses paremini toetatud, saavad paremini hakkama ka traditsioonilises ettevõtlusõppes. Neile ei pea hakkama kõrgkoolis õpetama meeskonnatööd, oskust teistega arvestada ja nende kaasamist oma äriidee arendamisel. Ka olulised enesejuhtimisoskused on neil olemas ning kõrgkool ei pea õpetama kriitilist mõtlemist või eneseväljendusoskusi.

Koolitate ka ettevõtlusõpetajaid. Mis on silma jäänud?

Neil, kes on võtnud ettevõtlusõppe südameasjaks, silm särab. Nad käivad koolitustel, tunnevad huvi teiste kogemuste vastu, arendavad end. Hirmus raske on kaasata aga neid, kes pole kindlad, et ettevõtlusõpe on just see, mida tahavad teha või miks see oluline on.

Väga palju sõltub sellest, milline on kooli ja juhtkonna toetus. See mõjutab õpetaja hoiakuid. Kas ettevõtlusõppest saab asja, sõltubki koolis suuresti ka juhtkonna toetusest.

Ilmunud:
opleht.ee/mida-ootavad-opetajad-ja-opilased-ettevotlusoppelt/

Sirje Pärismaa toimetaja
21.05.2019: Kas ohtlikult enesekindlate juhtide epideemia levib Eestisse?
15.05.2019: ABB ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
11.05.2019: Robootikaakadeemia vastu on huvi suur
06.05.2019: Mainor muudab välistudengitele eesti keele oskamise kohustuslikuks
03.05.2019: Ülo Pärnitsa nimeline haridusfondi stipendium
26.04.2019: Maksuekspert: palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses
23.04.2019: Korporatiivsete kõrgkoolide ajastu
22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa
28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid

Üliõpilasele

Sisenemine

Sisenemine

2022

2021

2020

2019