Events and news - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

EVENTS and NEWS

2023

08.03.2023: Ülevaade festivalide uuringust
27.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor aastapäevaaktus: riigi avatus ja uued teadmised on riigi arengu vundamendiks
15.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor võõrustab Ukraina majandustedlast
09.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osales parimate väikeettevõtete premeerimisel
01.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võõrustas koostööloomekoda
27.01.2023: Prantslane Christian Mayeur andis külalisloengu
26.01.2023: Rakenduskõrgkoolide rektorid vahetasid mõtteid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute teemadel
22.01.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor külastas Äripäeva raadiot

2022

2021

23.12.2021: Teadmisi saab omandada mitmet moodi
22.12.2021: Tööpakkumine: Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
16.12.2021: Vastuvõtt 2022. õa kevadsemestriks ärijuhtimise eesti- ja venekeelsetele erialadele sisseastujatele kuni 19.01.2022
13.12.2021: Äripäeva raadio: Magistrant saab lahendada töökoha igapäevamuresid raskekahurväe abiga
30.11.2021: Tööpakkumine: rektoraadi büroo spetsialist
25.11.2021: Puuetega naisettevõtjate lood: kui uks sulgub, siis aken avaneb
23.11.2021: MyFitness soodustus tudengitele
23.11.2021: Naised vajavad ettevõtluses läbilöömiseks rohkem enesekindlust ja tuge
22.11.2021: Professor Olga Matthias: andmetega tuleb osata suhelda
22.11.2021: EEK Mainori vilistlane alustas podcastide sarjaga
19.11.2021: Tööandjad haarasid praktikandid lennult
15.11.2021: Jaapani professor: homne päev on ärisuunda muutvate, mitte alustavate ettevõtete päralt
10.11.2021: Naisettevõtluse päeval kõlavad tõeliste eeskujudena mõjuvad lood
04.11.2021: Patrick Fischeri meistriklass filmi- ja investeerimise huvilistele
04.11.2021: Emöke Sogenbits: kuulikindlus muutustele, tänu kriisile
02.11.2021: Osalemine 5.-7. novembril toimuval robootikafestivalil Robotex
02.11.2021: Tarmo Tael: järjepidev teekonna seadmine tagab ettevõtte arengu
28.10.2021: Videomängude edulugu ootab jätkamist uute loojate poolt
26.10.2021: Veebitehnoloog Edward Reeds: sain õppida seda, mida tööl päriselt vaja läheb
26.10.2021: Investeerimise meistriklass – Patrick Fischer (UK)
22.10.2021: Tööpakkumine: õppekonsultant (Tartu õppekeskus)
20.10.2021: 10. novembril toimub Adapteri koostööfestival „Tõeline inimene“
14.10.2021: India tudeng Apran Dutta õppimisest Eestis: siin saan õppida seda, mida tahan
13.10.2021: Konverents „Viiruskindla ettevõtte loomine“ pakkus läbi teaduslike lähenemiste ja praktikate võimalusi kriiside ennetamiseks ja neis toimimiseks
11.10.2021: Septembri lõpus toimus rahvusvahelise multikultuurse klassiruumi projekti partnerite kohtumine
07.10.2021: Tööpakkumine: õppekonsultant (IT erialad)
30.09.2021: 7. oktoobril toimub teaduskonverents “Building the Virus-Resistant Company”
21.09.2021: Turismisektori tuleproov tõi kõrgkoolidele uusi väljakutseid
16.09.2021: Tuksu Teise Südames
14.09.2021: Kuidas teha esimesed sammud investeerimismaastikul?
02.09.2021: Kas Eesti on valmis neljapäevaseks töönädalaks?
30.08.2021: Tutvu EEK Mainor äpiga!
27.08.2021: Õppeaasta avaaktus
24.08.2021: Tööpakkumine: õppekonsultant
24.08.2021: Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss 2021 avatud
17.08.2021: Ülemiste City Future Forum 2021
13.08.2021: Cleveroni Akadeemia kutsub noori tehnoloogiatööstusesse
13.08.2021: Üleskutse vaktsineerida ennast COVID-19 vastu
10.08.2021: Praktiline turundusõpe aitab ühildada töö ja hariduse
02.08.2021: Cleveroni Akadeemiasse robootika eriala vastuvõtt pikendatud kuni 22.08!
24.07.2021: Cleveroni Akadeemia avatud uste päev
20.07.2021: 7. oktoobril toimub teaduskonverents „Building the Virus-Resistant Company”
13.07.2021: Maris Nõgu: naeratav teeninduskogemus – mis see on ja kuidas selleni jõuda?
05.07.2021: Ülemiste City on tõusnud Eestis kolmandaks majanduspiirkonnaks
05.07.2021: Osalemine Delta Majanduskonverentsil 2021
02.07.2021: Edu&Tegu uuring vaatles, kuidas õppeasutustes rakendatakse ettevõtlusõpet
02.07.2021: Cleveroni Akadeemia pälvis jätkamiseks olulise riikliku toetuse
01.07.2021: Kaugtöö Tegija märgis
25.06.2021: Õppeosakonna lahtiolekuajad juunikuus
22.06.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 31. lennu lõpuaktus
21.06.2021: Vastuvõtt 2021/22.õa sügissemestril sisseastujatele
19.06.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor lõpuaktus 2021
14.06.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor läbis edukalt institutsionaalse akrediteerimise
13.06.2021: Plyke’i meeskond võitis rohepöörde kategooria
31.05.2021: STARTERtallinn programmi võitjad
28.05.2021: Kõrgkoolilt ettevõttele vol.9 sündmusel pühenduti talendikesksusele
26.05.2021: Parim Teenindaja 2021 konkursi suur finaal
26.05.2021: Äripäeva raadio: õpe Mainoris paneb ka äriliselt mõtlema
19.05.2021: ABB AS ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
14.05.2021: Distantsõpe jätkub koos eranditega kevadsemestri lõpuni (täiendatud)
29.04.2021: Kuidas õpetatakse ettevõtlust Eestis, USA-s ning Bosnia ja Hertsegoviinas? Värsket koostööd tähistav veebinar arutas
25.04.2021: Annetamine Haanja koolile
23.04.2021: „Naised tehnoloogias“: usk, kirg ja julgus aitavad iganenud stereotüüpe murda
22.04.2021: Virtuaalkonverents "Naised tehnoloogias"
14.04.2021: Muudatused õppetöö korralduses jätkuvad kuni 25.04.2021
30.03.2021: Muudatused õppetöö korralduses jätkuvad kuni 11.04.2021
29.03.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Jaapani Oita Ülikooli ühisprojekt avas tee Eesti ja Jaapani tudengite koostööle
09.03.2021: Millised tulevikuoskused tõusevad tööturul hinda? Eesti suuremad ülikoolid põhjendavad
26.02.2021: Rektor Mait Rungi: välistudengid – vajalikud talendid ja majandusse panustajad

Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi selgitab konkreetsete arvude najal, kui palju välistudengid Eesti majandusse panustavad.

Eesti majandus vajab kvaliteetse, kuid odava allhankija staatusest vabanemiseks talente, spetsialiste ja insenere – mida demograafiline olukord ja reaalvaldkonna õppekavade vähene eelistamine ei luba. Näiteks on puudu 7-8000 IKT spetsialisti, mida siinne kõrgharidussüsteem ei suuda piisavalt pakkuda. ITL 2030 ning Tark ja Tegus Eesti 2035 visioonide järgi peame kaasama kõrget lisandväärtust loovaid välisspetsialiste.

Olenemata vaktsiini mõjust koroonaviiruse levikule võib eeldada, et IKT ettevõtetel läheb alanud aastal hästi ja nad vajavad edu hoidmiseks uut ressurssi. Majanduslikult on tulusam, kui välismaalane teeb tööd siin, mitte töö ei lähe välismaale. SKP-sse panustab IKT-st rohkem üksnes turismisektor. Riik ei saa endale lubada, et mitu olulist valdkonda korraga on käpuli. Vajame välisüliõpilasi talendivajaduse rahuldamiseks ja innovatsioonile avatud maaks kasvamiseks.
Ärihariduse olulisust on nii laiemas kui välisüliõpilaste vaates korduvalt pisendatud. Elukestva õppe raames levib trend, kus ärindus on teine haridus algse insenerihariduse kõrval. Teisisõnu: ettevõtlikud insenerid vajavad äriharidust (idu)ettevõtlusega alustamiseks ning keskastme ja tippjuhina töötamiseks. Samas tuleks ärihariduses muuta spetsiifikat ja keskenduda lisandväärtust andvatele väärtusahela esimestele ja viimastele lülidele: tootearendusele ja turustamisele välismaal-ekspordile.

Eestil esineb mõlemas puudujääke. Edulood välismaale müümisel on harvad. Tasemel allhankemaana võiksime tuleviku heaolu huvides rohkem panustada tootearendusse. IKT taustaga tudengite huvi ärihariduse vastu kinnitab välisüliõpilaste majandusliku mõju uuring – 1280 ärinduse, halduse ja õiguse välistudengist töötas 17% IKT valdkonnas.
Kaks kolmandikku IKT erialade välisüliõpilastest töötab juba õpingute ajal, vähendades Eesti spetsialistivajadust kohe pärast siia saabumist. Lõpetamise järel töötab IKT ettevõtetes juba 72% välisüliõpilasest vilistlase. Eestisse jäävad ainult paremad välistudengid. Kui siia saabub aastas alla 1500 välistudengi ja väljalangevus on sarnane kohalikega, siis finišini jõuab tuhatkond.
Pooled neist jäävad paikseks, moodustades meie tööealisest 700 000-pealisest elanikkonnast 0,1%. Lahkuv pool saab lisaks meie haridusekspordi näitajate suurendamisele Eesti saadikuteks üle kogu maailma. Eestis õppinud, Eestit tundvad ja kohalike hulgas kontakte omavad õppurid alustavad Eesti firmadega koostööd või aitavad neil välisturgudele siseneda. Soome edu on näidanud, et kontaktide arv ei pea olema suur. Ei saa märkimata jätta, et eestlasi on Soomes erinevatel hinnangutel 50-100 000 (ehk 19 korda rohkem kui välistudengeid), sh. talente. Soome meie tööjõu ja õppurite võõrustamises probleemi ei näe.

Talentide nimel käib globaalne võitlus. Maailmas on umbes 5,3 miljonit välisüliõpilast, Euroopas neist alla 2 miljoni. Lähte- ja sihtpunktide osas kehtib Pareto modifikatsioon: enamus tudengeist tuleb ja läheb kümmekonda riiki. Peamised lähtekohad on kolmanda maailma riigid Aasias ja Aafrikas, samuti USA. Seetõttu tuleb ka meile kolmandatest riikidest 62% välisüliõpilastest. Euroopas tervikuna on tavapäraselt kolmandate riikide suhe suurem, meil kohtab asukohast tulenevaid erinevusi ning troonivad Soome ja Venemaa.

Kolmandaid riike ei saa ega ka pea kuidagi välistama. Miks ei sobi meile Euroopa Liidu 27 liikmesriigi – nt Läti (36. koht Global Innovation Index 2020) ja Rumeenia (46.) – välisüliõpilaste kõrval USA-st (3.), Jaapanist (16.) ja Lõuna-Koreast (10.) pärit tudengid?
Populaarsemad sihtpaigad on aga arenenud suurriigid: USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Ülejäänud võitlevad „riismete“ pärast. Eestis moodustavad välisüliõpilased 11,6% kogu tudengkonnast. Ent tippkõrgkoolides on välistudengite osakaal palju kõrgem – parimatest paremates küündib näit sageli 25%-ni. Välismaal õppimine meelitab iga aasta üle tuhande tubli kohaliku noore lahkuma. Tegemist on normaalse ja vajaliku arenguga, kuid riigil tuleb hilisema tagasimeelitamisega vaeva näha, vastasel juhul kasvab talendivajadus.

International Student Barometer 2019 järgi kulutavad välistudengid majutusele 15 ja elamisele 18 miljonit eurot aastas. Neid lühiajaliselt külastavad lähedased jätavad riiki 2 miljonit eurot aastas. Välisüliõpilased tasusid 19/20 õppeaastal tulumaksu 3,1 ja sotsiaalmaksu 7 miljonit eurot. Tööjõumaksud oleks suuremad, kui välisüliõpilased töötaks rohkem (praegu 50% kohalike 84% vastu). Lisandub õppemaks kõrgkoolidele, sest välistudengid õpivad tasulistel kohtadel.
Kokkuvõtvalt: välistudengite „impordiga“ kaasneb rida positiivsed aspekte. Nad rahuldavad Eesti tööturu- ja talendivajadust (eriti IKT valdkonnas); tõstavad kõrgkoolide õppe kvaliteeti; annavad tubli panuse kohalikku majandusse (kulutuste ja maksude kaudu ligi 65 miljonit eurot aastas); kodumaale naastes on riigile väärtuslikud ekspordiartiklid ja riigi saadikud maailmas.

Mõned faktid: eelmisel aastal vähenes välisüliõpilaste arv Eestis ligi 5%, 5236 peale; pereliikmete kaasatoomine on ülehinnatud (2019 ainult 3%); töötavate välistudengite osakaal vähenes mullu ja koroonaajal kaotasid enim tööd just välisüliõpilased (17%); välisüliõpilane teenib vähem kui kohalik üliõpilane; talente leidub kõigil haridustasemetel, ühed enim vajatud on magistrandid, kes moodustavad välisüliõpilastest enamuse (42%).
Siit ettepanek: riigil on mõistlik toetada avatumat välisüliõpilaspoliitikat, et tõsta Eesti kõrgemale väärtusliku sihtriigina, milleks vajalik ettevõtlus- ja haridusringkondadega aru pidada, millised on valdkonnad, kus me tööturu arenguks välistalente ja -spetsialiste vajame.
EEK Mainor välistudengid moodustavad 10% kõigist välistudengitest, samas kui tööjõumakse maksame 14% 10,1 miljonist. Meie välisüliõpilased teenivad võrdväärselt riiklikes ülikoolides õppivate välistudengitega.

Avaldatud Äripäeva veebis 26.02.2021: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/02/26/mait-rungi-valistudengid-vajalikud-talendid-ja-majandusse-panustajad
15.02.2021: Muudatused õppetöö korralduses alates 16.02.2021
10.02.2021: Global Game Jam Online
20.01.2021: Ülemiste City koolituskrediidi programm
11.01.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 30. lennu talvine lõpuaktus
07.01.2021: Era- ja rakenduskõrgkoolide muutunud väljundid uuenevas maailmas

Üliõpilasele

Sisenemine

Sisenemine

2023

2022

2021

2020