Kõrgkoolide erarahastuse kasutamata võimalused

EVENTS and NEWS

2023

08.03.2023: Ülevaade festivalide uuringust
27.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor aastapäevaaktus: riigi avatus ja uued teadmised on riigi arengu vundamendiks
15.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor võõrustab Ukraina majandustedlast
09.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osales parimate väikeettevõtete premeerimisel
01.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võõrustas koostööloomekoda
27.01.2023: Prantslane Christian Mayeur andis külalisloengu
26.01.2023: Rakenduskõrgkoolide rektorid vahetasid mõtteid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute teemadel
22.01.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor külastas Äripäeva raadiot

2022

20.12.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osaled parimate praktikantide ja nende juhendajate premeerimisel
12.12.2022: Võõrustame Ukraina KNUTD ülikooli delegatsiooni
06.12.2022: Toimus kaheteistkümnes Kõrgkoolilt ettevõttele
23.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET neljas peaesineja – Otto Richard Pukk
15.11.2022: Ministeeriumite ühishoones antakse täna hoogu naisettevõtlusele
15.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET esimene peaesineja – Linnar Viik
07.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET kolmas peaesineja – Hendrik Roosna
28.10.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET teine peaesineja – Andres Sutt
27.10.2022: Rahvusvaheline haridusvõrgustik õpib õpetama ja õppima mitmekultuurilises keskkonnas
11.10.2022: Rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik õppis Ülemiste Citylt, kuidas tegeleda keskkonnateadlikkusega
03.10.2022: Alustas Cleveroni Akadeemia teine lend
29.09.2022: Cleveroni Akadeemia vilistlane Sven-Erik Mändmaa pälvis tunnustuse Tallinna ettevõtlusauhindade galal!
21.09.2022: Algas haridusinnovatsiooni projekt
08.09.2022: Meil on hea meel tervitada uusi Erasmus+ programmi kaudu Valladolidist saabunud üliõpilasi!
07.09.2022: Rakenduskõrgkoolid liituvad hea teadustava kokkuleppega
29.08.2022: Rektor Mait Rungi Postimehe arvamusloos: Kõrgharidusest nii ja teisiti – miks, kellele, kui palju, kui kaua ja kuidas?
27.08.2022: Äripäeva raadio: Töötaja õpinguid tuleks vaadata investeeringuna
19.08.2022: Toimus virtuaalkohtumine Kanazawa Ülikooliga
10.08.2022: Digital Economy Promotion Agency delegatsioon Taimaalt külastas Ülemiste linnakut
29.07.2022: Virtuaalpraktika – edukas lahendus nii ettevõttele kui ka tudengile
07.07.2022: Rektor Mait Rungi: Kriisist ja taastumisest sektoriaalselt - rohujuuretasemel ja andmepõhiselt
29.06.2022: Valmis ülevaade majandussektorite dünaamikast
21.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
20.06.2022: EEK aasta õppejõud 2022 on Kristjan Liivamägi
20.06.2022: Selgusid Ülo Pärnitsa stipendiumi saajad
18.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
13.06.2022: EEK Mainor ettevõtlusmooduli juht Janek Popell külastas Vilniuse Rakendusteaduste Ülikooli ERASMUS+ personali õpirände raames
10.06.2022: Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia
27.05.2022: Eesti erakõrgkoolid soovivad ebavõrdsuse vähendamiseks riigiabi
23.05.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor e-kursus „Strateegiline juhtimine“ tunnistati e-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks
18.05.2022: Riigikogu kultuurikomisjonis arutati kõrghariduse rahastamisvalikuid
13.05.2022: Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor allkirjastasid koostööleppe
09.05.2022: Kõrgkoolide erarahastuse kasutamata võimalused

Toimetatud versioon artiklist ilmus Postimehes 29. aprillil.

Kõrgkoole nähakse peamiselt haridusasutustena, kuid kõrgkoolidel on põhitegevusi kokku rohkem: õpe, teadus ja ühiskonna teenimine. Vaatamata tegevusalade vahelisele ristpõimumisele toimub kõrgkoolide õppe- ja teadustöö riiklik finantseerimine lahus eelarvetest, seda erinevalt mitmetest teistest riikidest. Kõrgkoolide rahastuse olukorra üldisele parenemisele aitab kaasa rahastusvõimaluste kasvatamine ja mitmekesistamine. Kasvatada on vaja palju, erinevatel andmetel on ainuüksi õppe poole rahastusest puudu 100-160 mln eurot. Vajalik on nii varasemate võimaluste taastamine kui ka uute tekitamine.
Vaatame kõigepealt olemasolevat rahastust õppe ja teaduse osas. Kuigi õppel on püsivaid kulusid meeskonna tööjõukulude ja keskkonna näol on õppe rahastus alati sõltunud õppurite (ja erialade) arvust. Õppurite arv on võrreldes 2017/2018 õppeaastaga käesoleval 2021/2022 õppeaastal vähenenud 3% (46 154-lt 44 611-le). Soovime küll kasvatada kõrgharitute osakaalu praeguselt 43%-lt 45%-le, kuid oleme aastaid kogenud ja elanud kõrgkooliealiste kahekordse languse situatsioonis. Riikliku kõrghariduse tegevustoetused, mis moodustavad ülikoolide tulubaasist kolmandiku (35%) on samal viieaastasel perioodil kasvanud 14% (141 mln-lt 160 mln-le EUR). Kasv on tõusnud umbes 3% aastas, mis ei ole olnud piisav. Toimunud kasv on ületatud samal perioodil aset leidnud tarbijahinnaindeksi (THI) 20% kasvuga. THI kasv hoogustus eriti 2021. aastal olles 11% ja jätkub käesoleval 2022. aastal, kasvule aitavad kaasa praegused suured rahvusvahelised kriisid. On teada, et tehnikakesksetes jt. energiamahukates koolides võib ainuüksi energiahinna kasv süüa mainitud 3% kasvu.
Maailmas on tavapärane teaduse, täpsemalt teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastus siduda ja võrrelda SKP-ga. Meie SKP on 2017-2020 perioodil kasvanud 22,5 mlrd-lt 23,7 mlrd-le EUR, kokku 5%. Kuid SKP ei ole aastati sama, kasv võib asenduda langusega, nt. 2019. a. oli SKP 24,4 mlrd EUR, mis langes 2020. aastaks -3%. Seega SKP-ga sidumine ei taga stabiilset rahastust, kuid meie TA vajab (stabiilset) evolutsioonilist ja hallatavat kasvu. Esmalt oleks vaja muidugi jõuda seatud eesmärkideni SKP-st ning hoida ja kasvatada neid.
Riik on seadnud eesmärgiks TA-sse investeerida 1% SKP-st. 2020.a. tegelik oli 0,6%. Valitsus tegeleb eesmärgini jõudmise ja hoidmisega. Enamus EL riikidel ei ole riiklik 1% SKP-st saavutatud, praegune EL keskmine on 0,5%. Ülikoolidesse on mõistlik investeerida sest iga investeeritava euro mõju on 4,6 EUR. On seatud ootused ka erasektori investeeringutele, erasektori osa eesmärgiks TA-sse on seatud 2% SKP-st. Erasektori huvi on eelkõige seotud rakenduslike uuringutega – rakendusuuringutega. Viimastel aastatel on rakendusuuringute TA rahastust kasvatatud veerandist kolmandikuni, mis on siiski oodatust ja eeskujuriikide tasemest madalam. Kui erasektori enda rahastus on oma TA-sse kasvanud, siis võrreldes riikliku panusega kõrgkoolidesse on erasektori 2020.a. panus kõrgkoolidesse samuti kasvanud, kuid on kõigest 15 mln EUR. Kuna riigi panus erasektorile on samuti väike, siis vastastikusest tupikseisust ülesaamiseks tasub kaaluda rakendusuuringute käimasaamiseks tõestanud kolmikheeliksi koostöömudelit riigi, ettevõtete ja kõrgkoolide vahel ning riigi poolse koostöö rahastamise kasvu. Muud meetmed, nt. väljatöötatud EAS rakendusuuringute programmi (RUP) esimesed voorud ei ole viinud kõrgkoolide teaduspotentsiaali märgatava kaasamiseni ettevõtete rakendusuuringutes. Teiseks võiks riik erainvesteeringute mahu suurendamiseks teha neile maksusoodustusi, mis on teistes OECD riikides tavaline ja ennast tõestanud.
Riikliku osa sihiks õppe – kõrghariduse – rahastuseks soovitakse 1,5% SKP-st (tegelik on olnud pikas languses, praegu 1,1% ja nähakse ohtu jõuda 0,5%-ni). EL keskmine on 0,8%. Kui teaduse osas nõustutakse kergemini era kaasamisega ja nii alus- kui ka rakendusuuringutes nähakse kasu tõusvat erasektorile, siis hariduse osas ei ole see tegelikult kuidagi teisiti. Eraraha kaasamine kõrgharidusse on oodatud. Mõlemad valdkonnad – õpe ja teadus – teenivad ühtemoodi erasektorit: kui haridus tööturu nõudluse rahuldamisega läbi talentidega varustamise siis TA nendesamade koolitatud talentide uue oskusteabega varustamise ja koostööga tootearenduses.
Edukaks näiteks ettevõtte kaasamise osas kõrghariduse on pakiroboteid ja viimase miili lahendusi pakkuv Cleveron AS. Nad on lahendanud oma spetsialistivajaduse suure tööjõudefitsiidiga IKT valdkonnas läbi investeeringute kõrgharidusse – Cleveroni Akadeemia korporatiivkõrgkooli robootika eriala kaudu. Võimalusi erasektori ettevõtete tööjõuvajaduse rahuldamiseks ja probleemide lahendamiseks on mitmeid. Ettevõtte spetsiifilise tööjõuvajaduse osas korporatiivkõrgkoolide ja mikrokraadide loomine, töökohapõhise õppe ettevõttes läbiviimine, ettevõtete poolsed stipendiumid, praktikute süsteemne kaasamine õppesse jne. Ettevõtte probleemide lahendamiseks näiteks ettevõtlusdoktorantuur, ettevõtte teemasid lahendavate lõputööde toetamine ja praktikantide kasutamine suurenenud tööjõuvajadusega perioodidel. Ettevõtlusdoktorantuur on heaks sisendiks erasektori väikese teadlaskonna kasvatamiseks võrreldes eeskujuriikidega. Eesmärgiks tööturuvajadustele vastavate ja kiirelt töösse sissesulanduvate spetsialistide ettevalmistus. Eraraha kaasamisel on ettevõtete panuse kõrval oodatud ka õppurite panustamine kõrgharidusse läbi õppemaksu. Tasulistel kohtadel õppijaid on praegu 21%. Arvestades kõrgharitute tunduvalt kõrgemast keskmist palka ja õppemaksu tasumisest tulenevat vastutuse kasvu ja keskendumist on tegemist kiire ja efektiivse investeeringuga õppurile. Arenguseirekeskuse (ASK) optimeerimiseuuring vaatas küsimust õpingutega hõlmatuse tõttu kaotatud sissetuleku seisukohalt, õpingute tulemusena saadud sissetulekulisana tasub õppurile ära juba bakalaureuseõppe lõpuks (5-6 õppesemestril). Praegu oleme ASK andmetel Euroopas üks neist riikidest kus nii õppemaksu kui ka õppetoetuste vastasus on suurimaid, mis kahjuks ei ole koostoimiv paar.
Diskussioon kõrghariduse rahastuse üle on hoogu kogumas. Enamasti vaadatakse rahastuse lootuses riigi poole. Aastakümnete pikkuse prevalveeriva riikliku kõrgharidusega süsteemi korral on see eeldatav ja arusaadav käitumine. Tegelikult on riigi poole vaatamise kõrval võrdselt mõistlik otsida uusi võimalusi, mida saaks koolid sisemiselt teha olukorra parandamiseks. Räägime, et õpe ja teadus peaks riiklikult olema rahastatud, kuid ei tohi vähetähtsustada erasektorilt saadava ning sellele eelneva, erasektorile antava. Kuigi erasektorile orienteeritus vähenes tasuta kõrghariduse reformiga 2013.a. on koolidel koostööks ettevõtetega akadeemiline huvi olemas. Erasektor otsustab ise kuhu investeerida, erasektorile peab midagi huvipakkuvat ja kasulikku pakkuma enne vastu saamist. Praegune erasektorile pakutav ei ole läinud piisavalt kaubaks, osalt teadmatusest ja sellest, et erasektor näeb kõrgkoole eelkõige haridusasutusena mitte arenduspartnerina. Erasektori näol ei oleks kõrgkoolidele tegemist küll püsi- vaid projektipõhise rahastusega, kuid olulise ühiskondliku vajaduse – ettevõtete TA – rahuldamisega. Sisulisi põhjuseid koostööks on mõlemapoolselt.
Praegu on paljud meie ettevõtted maailmaareenil tublid alltöövõtjad kelle investeeringud lähevad peamiselt masinatesse, kuid kasvava globaalse konkurentsi valguses tuleb kasvada ja tegelda innovatiivse tootearendusega. Ettevõtetel on vaja otsustada kas teha tootearendust ise või osta sisse. Ise tootearendust tegevaid ettevõtteid on olnud vähe (alla 300 ettevõtte, ettevõtete koguarvust 0,3%), selleks napib ka inimesi. Seetõttu on tootearenduseks mõistlik kõrgkoolide poole pöörduda, nii saadaks parimat oskusteavet ning mitmekülgset teenust. Mitmekülgsus oleks ettevõttele tagatud ilma erinevate oskuste ja muutuvat meeskonda püsivalt palgale võtmata ning tootearendusega seotud seadmetesse investeerima, eriti alguses. Kõrgkoolide huvi on rakendusuuringutest tulenev tugi teadusele. Kõrgkoolid ja erasektor peaks üheskoos vaatama ka rohketele ja märkimisväärsetele välisrahastuse võimalustele. Õppe ja teaduse kõrval on kõrgkoolid huvitatud ka ühiskonna teenimise raames tehtavas kasumile mitteorienteeritud koostöös.
Väga tore ja tulevikku vaatav on näha, et erasektori praegused kulutused õppele ja teadusele – rakendusuuringutele – kasvavad. Majanduslik oleks seda kasvatada koostöös kõrgkoolidega. Eesti ettevõtetel on praegu ühe suure ülikooli jagu TA isikkoosseisu, miks mitte seda võimendada Eesti 18 kõrgkooli ja rahvusvaheliste kõrgkoolide võimalustega!?
27.04.2022: Cleveroni akadeemia esimene lend toob tööturule isejuhtivate autode spetsialistid
18.04.2022: Rahvusvaheline koostööprojekt pakub võimaluse aktiivsetele tudengitele.
12.04.2022: Uudis robootikahuvilistele – alanud on uus vastuvõtt Cleveroni Akadeemiasse
31.03.2022: Tööpakkumine: Avatud Kõrgkooli koordinator
30.03.2022: EEK Mainor osales rahvusvahelisel rakenduskõrgkoolide konverentsil
29.03.2022: Joakim Helenius - videosalvestus inglisekeelsest loengust
17.03.2022: Robootikatudeng Helena Jäe meenutab: olime pool aastat õppinud, kui saime endale ümberehitamiseks ATV-d
16.03.2022: Külalislahkuse sektor vajab häid tegijaid
15.03.2022: Technopolis Business Breakfast esitleb: Margo Loor – Mida ootab oma juhilt uue aja talent?
14.03.2022: Eesti ja Jaapani tudengid mõtlesid kaasa Ülemiste City tuleviku teemal
03.03.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
28.02.2022: Kogume kooli sünnipäevaks 30 miljonit sammu!
15.02.2022: Turunduse tudengid valisid parimaid õpilasfirmasid
15.02.2022: Stipendium magistrantidele 2022/2023 õppeaastaks Prantsusmaale
09.02.2022: Tööpakkumine: Robootika erialajuht (Cleveroni akadeemia)
01.02.2022: EEK Mainor alustab esimeste mikrokraadi programmidega
01.02.2022: EEK Mainor õppejõud Kristjan Liivamägi tunnustati tiitliga „Aasta investor 2022“
26.01.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
24.01.2022: 100 vaba praktikakohta: #Road Trip to Ülemiste City Hub
21.01.2022: Sul on lennukas äriidee, aga sa ei oska sellega midagi peale hakata?
14.01.2022: 2021. aastal toimunud ettevõtlus- ja innovatsioonikonverentsi materjalid
11.01.2022: Äripäeva raadio: Rahatarkus tuleb finantsjuhtimist õppides
10.01.2022: Ülikoolid ja ettevõtted: läbimõeldud koostööst tõhusama ja kasumlikuma ettevõtluseni
06.01.2022: Maineka USA eksperdi soovitus: just nüüd on just õige aeg sukelduda ettevõtlusesse!

Üliõpilasele

Sisenemine

Sisenemine

2023

2022

2021

2020