Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Suur-Sõjamäe 10a, Tallinn, Estonia eek@eek.ee +372 610 1900

Uudised

  • 23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
  • 18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
  • 16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
  • 14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
  • 12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
  • 10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?

    Levinud kinnisarusaam, et vanemaealised ei õpi, pole õige. Õpivad küll ja on sageli isegi edukamad kui noored. Vanemad inimesed valivad täpsemalt, selgemalt ja teravamalt, sest nad ei otsi enam nii palju uut ja seikluslikku. Mõne asja lükkavad nad tagasi, mõne võtavad aga omaks ja lähevad sellega siis sügavuti. Nad ei hüple ühelt teemalt teisele, sest neil on väljakujunenud huvide ring.

    „Nad õpivad asju, milles nad näevad tähendust ja mõtet. Neil on hea tunnetus saada aru, mida tasub teha ja mida mitte,” teab ettevõtluskõrgkooli Mainor majanduskooli õppejõud Taimi Elenurm. Näiteks uuringud, mis on tehtud nii Hongkongis, Lõuna-Koreas ja Ameerika Ühendriikides kui ka Kagu-Aasia riikide koolides, kus head õpitulemused on saavutatud koolirõõmu kaotamata, näitavad, et gümnaasiumiõpetaja, kes on töötanud oma ametis juba üle kümne aasta, toetab õpilasi edukamalt. Ta suudab nende individuaalsete iseärasustega rohkem arvestada, tal on kogemus ja arusaamine, kuidas läheneda õpilasele personaalselt. „Seetõttu usun, et meie PISA testi tulemused on veel endiselt kõrged osalt samal põhjusel.” Ka ameeriklaste ja kaguaasialaste uuringud on näidanud, et vanemaealistel on tekkinud tunnetus, mida proovida ja mida mitte. „Nad oskavad riske analüüsida kiiresti ja otsekoheselt. Kahtlemata on see mingis mõttes halb, sest see vähendab optimismi ja pidurdab proovimissoovi. Noored, kes ei tea, et nii ei saa, proovivad ikka, ja leiavadki vahel uudsed lahendused, sest nad on valmis proovima senisest erinevalt ja mitmel eri moel.”

    Noori eristab vanemaealistest entusiasm ja riskimisjulgus. „Vanemaealise tüüpiline puudus on, et riskide võtmine väheneb. See tuleb elutarkusest, sest tark ei torma. Kohe ei tasu minna kõike muutma ja teiseks tegema. Arutame läbi, mida tasub muuta ja mille peaks säilitama senisena; mida saab ja mida ei saa muuta või teisiti teha. Võib olla on vaja vanemaealistelt õppida kaaluma läbi riske ja mõtlema läbi taustu, süvenema detailidesse. Mitu põlvkonda koos suudavad teha enam ja paremini,” on Taimi Elenurm veendunud.

    Mida ja milleks nad õpivad
    Kas vanemaealised on ikka konservatiivsemad kui noored? „Nad võivad olla konservatiivsemad mingites valdkondades, mida nad on treeninud ja kaua harjutanud ning kus nad on töö endale sobivaks kohandanud ja läbi tunnetanud, et riskide võtmine ei tasu ära. Teistes valdkondades, kus nad on samasugused algajad ja otsijad nagu noored, konservatiivsus ennast ei ilmuta. Hoopis vastupidi. Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud on näidanud, et pensionil inimesed on arvutitarkuste omandamisel isegi edukamad kui noored. Miks? Neil on aega õppida. Nad keskenduvad ja teavad ennast õppijatena, st kasutavad oma mõtlemismudeleid, nad ei ole stagneerunud. Peamine on aeg,” teab Taimi Elenurm. „Kui vanemaealised on vastu muutustele ja õppimisele, siis püstitaksin küsimuse hoopis muu asja kohta – mis neid takistab seda tegemast? On neil liiga suur töökoormus? Usk toimetulekusse liiga väike? On see alaväärsustunne, mille taustal on kogemus „niikuinii ei peeta vanemaealist enam õppimisvõimeliseks ja koolitamisvääriliseks?” küsib Elenurm.

    Etteantud alavääristamine
    Vanema põlvkonna kogemuste ja oskuste negatiivne sildistamine on väga levinud. Nimetagem elu loomulikku muutumist ja pingeid mistahes eas teistmoodi, positiivsemalt ning me saame nende vastu ka positiivsema hoiaku. „Ühiskonnas on tänapäeval paraku levinud sildistada negatiivselt ja seostada vananemisega kõike halba ning nimetada heaks ja sildistada positiivseks kõike, mida saab seostada nooruse ja õitsenguga. Pakume neile siis ise täituvat positiivset ennustust. Teeme seda diferentseeritult, inimesiti. Kui on näha, et miski pakub talle huvi ning ta läheb selles eesotsas ja on selles on parem. Me saame positiivsema tulemuse.” „Ise täituvad ennustused on psühholoogias käsitlus, mille järgi saame seda, mida ootame. Kui ootame ja sisendame, et vanadus on halb ja vanemad inimesed on halvad või üleliigsed, siis nii see ka paraku läheb. Kui usume, et nad siiski suudavad ja veel millekski kõlbavad, siis asume teele selle prognoosi täitumise poole,” väidab Elenurm (pildil).

    Ilmunud: Eesti Päevaleht, 09.01.2019
    Autor: Helve Laasik, ajakirjanik
    Foto: Pinterest

    http://epl.delfi.ee/news/forte/miks-pole-vanemaealised-oppimisvoimelised-ja-mida-on-neilt-siiski-oppida?id=84953609 

  • 07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid

2018