EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?

UUDISED

25.06.2019: Teist aastat anti välja Ülo Pärnitsa haridusfondi stipendiumid
22.06.2019: 27. lennu cum laude lõpetajad
20.06.2019: Tunnustasime parimaid lõputöid
18.06.2019: Tudengid valisid aasta õppejõu
16.06.2019: Arvamus: riiklikust toetusest peab olema võimalik loobuda
14.06.2019: Persoonilugu: Kristjan Liivamägi - teadlane ja investor
13.06.2019: Robootikatudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
07.06.2019: Euroopa tudengid käisid Eesti ettevõtteid tuunimas
04.06.2019: India ülikoolid hakkavad IT-tudengeid Eestisse saatma
31.05.2019: Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?
21.05.2019: Kas ohtlikult enesekindlate juhtide epideemia levib Eestisse?
15.05.2019: ABB ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
11.05.2019: Robootikaakadeemia vastu on huvi suur
06.05.2019: Mainor muudab välistudengitele eesti keele oskamise kohustuslikuks
03.05.2019: Ülo Pärnitsa nimeline haridusfondi stipendium
26.04.2019: Maksuekspert: palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses
23.04.2019: Korporatiivsete kõrgkoolide ajastu
22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa
28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
EEK vilistlase lugu: Kätriin Kade - Apranga Group personalijuht /Inimressursside juhtimine, magister/
Kui Kätriin mulle oma loo räägib, mõistan järjest enam, kui suur roll on meie elus juhusel. Miks muidu on tüdrukust, kes unistas näitleja, moekunstniku või ajaloolase elukutsest, saanud hoopis suure kontserni personalijuht. Ei ole tema loos pettumust, igatsust ega kahetsust. On teadmine, et kõik eelnev on toonud ta just siia, kus ta täna olema peab. Sügavate Võru ja Setu juurtega särtsakas punapea on endale tammsaarelikult teed rajanud. Oma pea ja kätega, suure töö ja vaevaga.
Kui Kätriin peale Tartu Karlova Gümnaasiumi lõpetamist lavakasse sisse ei saanud, oli järgmine samm juba teada. Tartu Ülikoolis ajalugu õppides omandas ta oskused, mida hindab kõrgelt senini: “Mulle meeldis ülikooli akadeemiline maailm. Lugesin palju, käisin mööda arhiive ja raamatukogusid, maailmapilt laienes tohutult. Ajalugu ei ole kindlasti lihtne eriala. Omandasin oskuse õppida, järjepidevuse ja vastutustunde. See oli suure töö aeg. Meid alustas 80, lõpetas alla 20.” Gümnaasiumi ajalooõpetaja meeleheaks läks Kätriin kohe ka magistrikraadi omandama. Aga nagu öeldakse - inimene teeb plaane, jumal naerab.
- Apranga on Balti riikide juhtiv moekaupade jaemüügiga tegelev kontsern, millel on partnerlussuhted Euroopa ja maailma kõige tuntumate kaubamärkide esindajatega. Apranga kontserni kuulub emaettevõte Apranga APB ja 22 tütarettevõtet. Aprangal on Baltikumis 182 kauplust, Eestis 29. Esindatud on sellised tuntud kaubamärgid nagu Zara, Bershka, Massimo Dutti, Aldo, Mango, Armani Exchange, Hugo Boss, Burberry jpt. http://aprangagroup.lv/ee/
“Juba bakalaureuse viimasel kursusel läksin ma tööle. Moekaupade poodi klienditeenindajaks viisid mind lapsepõlveunistused ja armastus moe vastu. Seesama armastus ongi “süüdi” selles, et ma riiete- ja moemaailma nii sügavale sisse läksin,” on Kätriin kindel. Magistriõpingute I kursuse lõpus oli ta juba Promodi kaupluses väljapanekute dekoraator ja juhataja asetäitja. Kui tolleaegne juhataja lahkus, pakuti vabanenud ametikohta just Kätriinile. Taas risttee? “Jah, see kindlasti mõjutas minu edasisi valikuid,” usub Kätriin ja lisab: “Magistris tekkis ühel hetkel tõsine motivatsioonikriis. Aasta pärast oleksime pidanud seisma juba klassi ees, aga meie õppisime ikka teooriat ja olime reaalsest elust väga kaugel. Et ma ei hakka teadust tegema, oli mulle ammu selge. Samal ajal oli tööl väljakutseid kuhjaga. Ega mul väga kelleltki õppida ei olnud. Läbisin küll koolituse ja töövarjutasin teiste kaupluste juhatajaid, aga katsetamist ja iseõppimist oli palju. Olin enda alluvatega olnud kolleeg, juhiks kasvamine võttis aega. Kõik see kokku viis selleni, et katkestasin magistriõpingud.”
Julgustan ettevõtteid palkama erinevatest generatsioonidest inimesi. Nii noori kui ka pensioniealisi. Olen kindel, et see tuleb ettevõtete arengule kasuks. Nooremate kolleegide ideed on sageli julged ning uuenduslikud, samas kui pikema tööstaažiga inimestel on olemas väärtuslik kogemustepagas. Vanus on ainult number. Töötaja valikul on olulised muud faktorid - tahe töötada, initsiatiivikus ja avatus. Juhtidele on väljakutseks erinevate generatsioonide mõistmine ja sellest tulenev inimeste juhtimine.

Õige pea sai selgeks, et iseõppimine vajab siiski toetust ning igapäevatöö andis teadmise, et huvipakkuv eriala on personalijuhtimine. “Koole, mille vahel valida, oli mitu. Teadsin täpselt, mille baasil otsustan. Teadmised olgu praktilised, õppekorraldus töötamist toetav ja koht kodu lähedal. Peale õppekavade võrdlemist oli otsus kindel – Ettevõtluskõrgkool Mainor,” selgitab Kätriin enda valikut. Juba esimesel aastal sai selgeks, et valik oli õige: “Sobis nii kool, kui eriala. Personalijuht on äris strateegiline partner, kellel on oluline roll organisatsiooni kujundamisel ja arendamisel. Mulle meeldis, et õpe oli mitmekülgne. Sain nii teoreetilised teadmised, kui oskuse, kuidas neid teadmisi praktikas ellu viia. Õppejõud olid inspireerivad ja põnevad isiksused, kursusekaaslastest on tekkinud tugev suhtlusvõrgustik”. Kui elu järgmise võimaluse pakkus ja Kätriinile Tallinnas peakontori personaliosakonnas tööd pakuti, oli otsus kiire. Magistriõpingud jätkusid Tallinnas, õpitavat oli võimalus kohe tööl praktiseerida.
Igasugune praktiline töökogemus on inimesele väärtuslik ja tulevases elus kasulik. Isegi kui tegu ehk pole erialase tööga, siis töötamine meeskonnas, suhtlemisoskus, vastutustunne - need on oskused, mida saab arendada läbi reaalse töökogemuse.
Tänaseks on magistriõpingud lõppenud kuid Kätriin usub, et õppimine on igas vanuses inimesele väga oluline: ”See teritab vaimu ja muudab aktiivsemaks. Usun, et ka minul ei jää magistrikraad Mainorist viimaseks. Õppimine ergutab mõtlemist ja sunnib kõrgemale sihtima. Järgmised õpingud võiksid olla kas andragoogika või psühholoogia vallas.”
Ajal, mil teenindusettevõtted lõpetavad tööjõupuuduse tõttu tegevuse ja inimesed ei soovi teenindajana töötada, on Kätriin võtnud enda südameasjaks klienditeenindaja töö propageerimise ja selle väärtustamise. “Kuna olen ise kõik ametiastmed jaekaubanduses läbinud, usun, et mõistan teenindaja tööd väga hästi. Paljuski saavad meie hoiakud alguse kodust. Millist eeskuju me vanematena oma lastele näitame, kuidas me teenindajatesse suhtume. Me kõik soovime head ja kiiret teenindust, me keegi ei soovi järjekorras seista või halvas tujus teenindajat näha. See, kas me sellise teeninduse ka saame, sõltub paljuski meist endist. Näen, et suhtumine on muutumas, kuigi aeglaselt. Oma töös püüan seda parandada nii uute inimeste palkamisel, juhtide koolitamisel kui ka suhtluses klientidega. Oma kogemuste tõttu on klienditeenindajad ka ise paremad kliendid,” kinnitab Kätriin, kes ka personalijuhina palju oma kauplustes käib ning inimestega suhtleb.
Paindlikkus on märksõna, mis iseloomustab täna nii tööotsijat kui ka pakkujat. Inimesed hindavad üha enam paindlikke töösuhteid, mis annaksid võimaluse tegeleda hobide või õpingutega, reisida või töötada mitmeil töökohal. On tore näha, et turg on sellele vajadusele ka reageerinud, sest üha enam kasutatakse ka erinevaid töövorme - osaline töökoormus, tähtajaline töö, renditööjõu kasutamine jne.
Tänased väljakutsed tööl ongi seotud eelkõige inimeste värbamise ja juhtimisega. Kuna teeninduses töötab palju noori, on oluline, et esmane töökogemus oleks positiivne. “Püüan leida ja heas mõttes ära kasutada iga inimese isiklikku potentsiaali. See kas ja kuhu uus tulija areneb, kaua meil töötab ning millise emotsiooniga meilt lahkub, sõltub paljuski personaliosakonna tööst. Minu eesmärk on olla tugevaks partneriks meie juhtidele, et nemad saaksid olla oma töös edukad,” sõnab Kätriin. On selge, et sellel pisikesel punase peaga naisel on selgroogu ja jõudu rohkem, kui ta esmapilgul välja laseb paista. Aga kui Tallinna liiklus, tempo ja inimesed ta ära väsitavad, läheb Kätriin koju, Tartusse. Käib sõpradega maal suitsusaunas, teatris ja metsas. Laeb akud täis ja tuleb Tallinna tagasi. Sest maailm, mis vajab parandamist, on täna siiski siin.
- Karoline Sibul (Kätriini endine juht), personali äripartner, Olympic Entertainment Group: "Kätriin ei ole inimene, kes märkamatuks jääb. Ta on julge, enesekindel ja edasipüüdlik. Tema sihikindlus ja kohusetundlikus on väga suured plussid. Ta on väga veenev, mis on positiivne omadus nii teenindussektoris kui ka tema praegusel positsioonil. Kätriin on kolleeg, kellele saab alati toetuda, keda usaldada, nõu küsida ja kes jääb igas olukorras objektiivseks."
Vestles ja pani kirja: Gerly Tuisk, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor turundusjuht
gerly.tuisk@eek.ee
10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid