Uudised - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

UUDISED

16.09.2019: Cleveroni Akadeemias "startis" esimene lend robootikuid
06.09.2019: Tööpakkumine: teadusjuht
03.09.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 5 osa: targas linnas on ka kool tark!
28.08.2019: Millises kõrgkoolis õpib kõige rohkem naisi, millises mehi?
24.08.2019: Magistriõppes on võimalik õppida ka tasuta
23.08.2019: Tööpakkumine: pearaamatupidaja
21.08.2019: Kes võidab, kui töötaja hariduse eest maksab tööandja?
19.08.2019: Tööpakkumine: rahvusvahelise turunduse koordinaator
16.08.2019: Sügisel rakenduskõrgkooli astujaid ootab oluline ja positiivne muudatus
14.08.2019: Lõputööst selgus, mida lumehelbekesed töölt tegelikult ootavad
11.08.2019: Edukalt õppiva üliõpilase stipendiumi pälvisid 5 tudengit
09.08.2019: 2019/2020 õppeaasta avaaktused
05.08.2019: Arvamus: seadus sunnib eestlasi välismaalaste ülikooliharidust miljonite eurode eest kinni maksma
30.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 4 osa: kas lõbusad ühikalood on möödanik?
29.07.2019: Tööpakkumine: programmeerimise õppejõud
24.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 3 osa: kas ettevõtjaks sünnitakse või õpitakse?
22.07.2019: Erakool peab eeskuju näitama ka kasumit teenides
12.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 2 osa: kas Mainoris toimuvad nüüd ka kehalised katsed?
01.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 1 osa: titaanide heitlus inimlauajalgpallis
25.06.2019: Teist aastat anti välja Ülo Pärnitsa haridusfondi stipendiumid
22.06.2019: 27. lennu cum laude lõpetajad
20.06.2019: Tunnustasime parimaid lõputöid
18.06.2019: Tudengid valisid aasta õppejõu
16.06.2019: Arvamus: riiklikust toetusest peab olema võimalik loobuda
14.06.2019: Persoonilugu: Kristjan Liivamägi - teadlane ja investor
Rahajutud.ee intervjuus jagas oma teadmisi ja soovitusi majandusteadlane ja meie õppejõud Kristjan Liivamägi, kelle üheks missiooniks on eestlaste finantsalase teadlikkuse tõstmine ning kes panustab sellesse igapäevaselt andes rahanduse ja finantsalaseid loenguid erinevates kesk- ja kõrgkoolides.

Kristjan Liivamägi on palju uurinud investorite käitumist, mis on aidanud tal teha ratsionaalsemaid ja edukamaid tehinguid ning aidanud tuvastada investeerimisel tehtud vigu. Samuti on tal jagada nippe, kuidas saavutada finantsvabadus vaid viie aastaga.

Kes on Kristjan Liivamägi väljaspool investeerimis- ja töömaailma?

Väljaspool investeerimis- ja töömaailma veedan ma suurema osa ajast koos abikaasa ja pojaga. Meile meeldib koos käia reisimas, jalutamas Nõmme metsas ning ujumas. Lisaks pühendan ma olulise osa ajast sõpradega ühistele tegevustele ja ettevõtmistele. Kuna ma olen terve oma teadliku elu tegelenud spordiga, siis meeldib mulle väga tegeleda ujumise, suusatamise, jooksmise ja joogaga. Lisaks spordile on minu hobiks ka numismaatika ja malemäng.

Millal ja kuidas kuulsite esmakordselt investeerimisest ja kui kaua läks aega esimese investeeringuni?

Esimest korda puutusin investeerimisega kokku 2006. aastal kui ma uurisin võimalusi, et kuidas enda kogutud sääste inflatsiooni eest kaitsta. Lugesin läbi raamatud Peter Lynch „One Up On Wall Street“, Benjamin Grahami “The Intelligent Investor“ ja Robert Kiyosaki „Rahavoo kvadrant“ ning otsustasin alustada investeerimisega. Esimesed investeeringud tegin mõni kuu hiljem ostes 2006. aasta kevadel Saku Õlletehase ja Rakvere Lihakombinaadi aktsiaid.

Milline investor on Kristjan Liivamägi? Millistest investeeringutest koosneb Teie portfell? On Teil lähiajal plaanis oma investeeringute struktuuri muuta või kaasata uusi varaklasse?

Ma pean ennast aktiivseks investoriks, kes on viimase 13 aasta jooksul finantsturgudel tegutsedes, erialaselt finantsturgudel töötades ning läbi akadeemilise maailma kümneid tuhandeid tunde kulutanud sellele, et mõista finantsturgude toimimist ja investorite käitumist. Ma olen üritanud professionaalsest ja akadeemilisest huvist tulenevalt leida erinevaid strateegiaid finantsturgude ebaefektiivsuste ärakasutamiseks.

Minu investeerimisportfelli maht on 2019. juuni seisuga 550 000 eurot ja see toob mulle igakuist passiivset intressi-, dividendi- ja renditulu üle 7000 euro. Olulise osa minu portfellist moodustavad osaliselt või täielikult tagatud laenud. Lisaks on minu portfellis vähesel määral aktsiainvesteeringuid, start-up ettevõtete osalusi ning kinnisvara. Olen tänases majandustsükli faasis teadlikult enda portfellis suurendanud 1. järgu hüpoteegiga tagatud laenude osakaalu. Nende laenude puhul on mulle oluline, et LTV (loan to value ehk tagatisvara suhe laenusummasse – toim.) oleks alla 70% ning intress oleks üle 12% aastas. Kuna ma oman nende laenude puhul kontrolli sissenõudmise protsessi üle, siis on selliste karakteristikutega laenude riski-tulu suhe mulle tänases majandustsüklis atraktiivne. Lisaks olen välja töötanud mitmeid erinevaid strateegiaid laenudesse investeerimisel läbi ühisrahastuse, kus turg on kohati ebaefektiivne ning on võimalik krediidiriskiga korrigeeritult teenida netotootlust vahemikus 12-23% aasta baasil.

Minu jaoks on olulised edutegurid, et ma saaksin öösel magada vähemalt 7-8 tundi, süüa 3 korda päevas sooja toitu (eriti oluline on hommikusöök), teha 3-5 korda nädalas aeroobset ja anaeroobset trenni ning joogat ja veeta aega abikaasa ja pojaga. See aitab mind hoida tasakaalus ning annab mulle energiat tegeleda intensiivselt erialase tööga.

Kas ja kuidas on aidanud investorite käitumise uurimine Teid investeerimisteekonnal edasi?

Jah, investorite käitumise uurimine on mul aidanud teha ratsionaalsemaid ja edukamaid tehinguid. Ma olen uurinud ja publitseerinud rahvusvahelisel tasemel mitmeid teadusartikleid investorite käitumise kohta ning seeläbi analüüsinud ka enda mineviku tehinguid. Olen enda investeerimisportfellis tuvastanud mitmeid käitumuslikke vigu nagu näiteks dispositsiooniefekt, ankurdamine, karjakäitumine ja esindusviga. Olen sellest analüüsist teinud järeldused ning loodetavasti on tulevased finantstehingud selles osas edukamad.

Teatavasti jõudsite finantsvabaduseni kõigest viie aastaga. Mis oleksid viis kõige tähtsamat soovitust, mida Te annaksite alustavale finantsvabaduse poole püüdlejale?

Mina olen enda 13-aastase finantsturgudel tegutsemise kogemuse põhjal saanud järgnevad õppetunnid:
- Aktiivsete tulude suurendamine on olulisem kui kulude kokkuhoidmine. Tasub investeerida enda teadmiste tõstmisesse ja seeläbi luua suuremat väärtust nii tööandjale kui kliendile. See saab rahaliselt kordades suuremalt kompenseeritud kui kulude kokkuhoidmine elukvaliteedi alandamiselt.
- Leida endale mõttekaaslased, kellega koos seda teekonda läbida. Mina olen enda ümber kogunud erinevate valdkondade investoreid, juriste, maksunõustajaid ja finantseksperte, kellega koos erinevaid investeerimisstrateegiaid ja –ideid arutada. Koos on võimalik teha kaalutletumaid otsuseid ning kasutada ära erinevate valdkonda ekspertide teadmised. Seeläbi on võimalik saavutada paremaid tulemusi.
- Praktilised kogemused finantsturgudel on asendamatud. Ainult teoreetilistest teadmistest jääb väheseks. On vaja reaalselt turgudel teha tehinguid ja seeläbi õppida ja ennast täiendada. Oluline on enda emotsioonide mõistmine ja arusaamine.
- Riskijuhtimine, likviidsus ning hajutamine. Hajuta erinevate investeeringute ja varaklasside vahel ning veendu, et sul on piisav likviidsus, et strateegiaid vajadusel muuta.
Kui oluline on rahatarkusest rääkimine Teie, kui õppejõu vaatenurgast (koolides ja kodus)? Kas Eestis oleks finantsraskustes inimesi vähem, kui julgetaks rääkida/nõu küsida rahaasjade osas?

Rahatarkusest ja eraisiku rahandusest rääkimine väga oluline. Minu jaoks on üheks missiooniks eestlaste finantsalase teadlikkuse tõstmine ning ma panustan sellesse igapäevaselt andes rahanduse ja finantsalaseid loenguid üle 700 tudengile aastas Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Lisaks loen ma eraisiku rahanduse ainet ka Rocca al Mare gümnasistidele.

Minu hinnangul aitab ausalt ja avatult eraisiku finantsteemadel arutamine oluliselt vähendada finantsraskustes inimeste arvu. Enda kogemuse baasilt olen näinud, et oluline on ka peresisene avatud ja läbipaistev arutelu rahaga seotud teemadel.

Viimasel ajal on olnud poliitiliselt aktuaalne teema pensionisüsteem. Kas see vajaks reformimist? Mida teha, et see toimiks efektiivsemalt?

Minu hinnangul vajab senine pensionisüsteem reformimist. Olulised aspektid on väljamaksete süsteemi parandamine ning lahtisidumine kindlustuslepingutest. Positiivne samm on olnud indeksfondide turule toomine, kuna see on suurendanud valikuvõimalusi ja konkurentsi ning seeläbi alandanud aktiivselt juhitud pensionifondide teenustasusid.

Millistel börsidel eestlased kõige aktiivsemalt kauplevad? Kas on välja kujunenud “ainuõiged” lemmikaktsiad, mis peavad portfellis olema?

Mul ei ole selle kohta detailset tehingustatistikat, aga tõenäoliselt kauplevad eestlased kõige aktiivsemalt USA aktsiatega. Minu hinnangul ei ole olemas „ainuõigeid“ aktsiaid. Aktsiate valik sõltub iga investori riskivalmidusest ning investeerimisstrateegiast.

Millises olukorras on Teie hinnangul Balti börsid? Kas börsinimekiri peaks olema pikem?

Balti börside käive on 10 aasta tagusest finantskriisist alates olnud langustrendis ning börside elavdamiseks oleks börsinimekirja vaja oluliselt rohkem ettevõtteid.

Millised investeeringud tuleks turu languse korral esimesena portfellist eemaldada?

Majandustsükli langusfaasis on ajalooliselt aidanud investorite vara säilitada investeerimisjärgu madala riskiga võlakirjad, kuid olulisi kapitalikaotusi on investorid saanud aktsiates. Majandustsükli langusfaasis saavad paratamatult aktsiaturud pihta, aga erinevad sektorid näitavad erinevaid tootlusi. Üldiselt kehtib finantsturgudel loogika, et kõrgema riskiga (suurema beeta suhtarvuga) aktsiad langevad turu languse korral rohkem. Näiteks on kõrgema riskiga (kõrgema beeta suhtarvuga) aktsiad lennundusektoris, finantssektoris, kõrge finantsvõimendusega kinnisvarasektoris ja tsüklilises luksuskaupade sektoris.

Kui oluline on Teie arvates perekonna ja lähedaste toetus ning sarnaste eesmärkide/huvide olemasolu investeerimisvaldkonnas?

Minu hinnangul on oluline toetava tugisüsteemi olemasolu. See ei pea olema perekond vaid võib olla ka sõbrad, mõttekaaslased ja teised investorid.

Kuidas seada finantseesmärke nii, et need ei jääks ainult sõnadeks paberil, vaid saaksid täidetud?

Minu puhul on aidanud see, et ma olen paika pannud fookuse ja seadnud ainult mõned suured eesmärgid. Minul on aidanud distsipliinist kinni pidada see, et need eesmärgid on reaalselt saavutatavad ning meil on koos teiste investoritega regulaarne eesmärkide üle vaatamine ja arutamine.

Ilmunud:
rahajutud.ee/teadlane-ja-investor-kristjan-liivamagi-aktiivsete-tulude-suurendamine-on-olulisem-kui-kulude-kokkuhoidmine/

Fotod:
Raul Mee
13.06.2019: Robootikatudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
07.06.2019: Euroopa tudengid käisid Eesti ettevõtteid tuunimas
04.06.2019: India ülikoolid hakkavad IT-tudengeid Eestisse saatma
31.05.2019: Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?
21.05.2019: Kas ohtlikult enesekindlate juhtide epideemia levib Eestisse?
15.05.2019: ABB ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
11.05.2019: Robootikaakadeemia vastu on huvi suur
06.05.2019: Mainor muudab välistudengitele eesti keele oskamise kohustuslikuks
03.05.2019: Ülo Pärnitsa nimeline haridusfondi stipendium
26.04.2019: Maksuekspert: palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses
23.04.2019: Korporatiivsete kõrgkoolide ajastu
22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa
28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid