Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Suur-Sõjamäe 10a, Tallinn, Estonia eek@eek.ee +372 610 1900
UUDISED

2020

  • 03.06.2020: Tööpakkumine: tarkvaraarenduse õppejõud
  • 21.05.2020: Ülemiste City kuulutab välja lõputööde stipendiumikonkursi tuleviku linnaku arendamiseks
  • 12.05.2020: Eesti noorte heasse finantskirjaoskusesse panustab ka EEK Mainor
  • 04.05.2020: Õppe- ja töökorraldus alates 4. maist
  • 28.04.2020: EEK tudengi lugu: Marje Kirsipuu - eduelamuste otsinguil
  • 22.04.2020: Kuidas me koroonakriisiga hostelis toime tuleme
  • 21.04.2020: EEK Mainor #püsinkodus väljakutse
  • 17.04.2020: Avatud on kandideerimine Ülo Pärnitsa nimelise haridusfondi stipendiumitele
  • 08.04.2020: Ettevõtluskõrgkool Mainor võttis digiväljakutse vastu
  • 06.04.2020: Kõrgkoolide ühispöördumine
  • 02.04.2020: Rektori pöördumine #saamehakkama
  • 31.03.2020: Esimesed e-eelkaitsmised on toimunud
  • 25.03.2020: Koroonaviiruse leviku takistamise meetmed
  • 24.03.2020: Aasta tegu 2019: Cleveroni Akadeemia
  • 18.03.2020: Algab kandideerimine ABB stipendiumprogrammi
  • 08.03.2020: Töökohapõhine õpe lähtub eelkõige tööandja vajadustest

    Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor pakub rakenduskõrgharidusõppes õpipoisiõpet kahel erialal. Turismi- ja restoraniettevõtluse eriala õpipoisiõpe sai alguse SA Innove pilootprojektist rakendada töökohapõhist õpet esmakordselt kõrghariduses 2017. aastal. Robootikatarkvaraarenduse õpetamiseks käivitus 2019. aasta septembris AS Cleveroni initsiatiivil Mainoriga koostööprojekt – praktikarohke ja tööandja vajadustest lähtuv kõrghariduse õppeformaat Cleveroni Akadeemia. Töökohapõhise õppe näol on alati tegu kõrgkooli ja tööandjate koostööga, kus initsiatiiv võib tulla mõlemalt poolt.

    Kui kokku saavad kaks praktilist suunda: rakenduslik kõrgharidus ja õpipoisiõpe

    Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektori Mait Rungi sõnutsi on töökohapõhine õppevorm potentsiaalikas suund ning selle osakaalu suurendamine Eesti kõrgharidusõppes väärt ettevõtmine. Kuigi täpsemaid plaane kool avaldada ei saa, on Mainoril plaanis seda õppevormi tulevikus pakkuda ka muudel erialadel. Rakenduslik kõrgharidus on hea baas, millele töökohapõhist õppevormi rajada. Rungi ütleb, et kuna neil pakutavad erialad on nagunii oma rakenduslikkuses praktilised, kus õppesse on kaasatud ettevõtetest praktikuid, siis on loogiline seda laiendada ka õpipoisiõppesse. Kui pealtnäha tundub õpipoisiõpe kutse- ja kõrghariduses ühesugune olevat, on Rungi väitel sel õppel eri taseme haridusvormides siiski erinevused. Kui kutsekool koolitab oskustöölisi, siis kõrgkoolidest tulevad spetsialistid ja juhid. Lisaks mainib ta, et kui kutsekoolides toimub õpipoisiõppes 1/3 õppetööst auditooriumis ja 2/3 ettevõttes, siis neil on see suhe pooleks. Tulenevalt spetsialistidele ja juhtidele keskendumisest on erinevused ka pädevuste õpetamisel – kõrgkoolis on üldpädevuste laiemal õpetamisel oma koht.

    Töökohapõhises õppes õppivatel tudengitel on oma eelised ka tavaõppevormis õppivate õppurite ees. Enamasti ei võimalda saadud haridus inimesel kohe esimesel tööpäeval täies ulatuses oma tööülesandeid täitma hakata, vaid esmalt peab ta läbima kohapealse väljaõppe. Töökohapõhises õppevormis õppides ollakse samas konkreetse ettevõtte töökultuuri ja vajadustega niipalju eelnevalt tuttav, et tööleasumine pärast kooli lõpetamist toimub sujuvamalt, sest praktilised oskused ja töökogemus on juba olemas.

    Õppe sisu määrab tööandja vajadus

    Töökohapõhine õpe sobib paljudele valdkondadele majanduses, tervishoius, inseneerias jne. Mõnes valdkonnas on spetsialistide põud suurem kui teises, nt IKT-s. Selle alamvaldkonnas robootikas on aga spetsialistide põud lausa nii suur, et Mainori koostööpartner AS Cleveron otsis ise võimalust luua neile uute inimeste koolitamiseks vastav eriala. Mainori koostöö AS Cleveroniga sujub Mait Rungi sõnul oodatult hästi. Kui uus eriala eelmisel aastal avati, oli õppurite huvi selle vastu suur – 20 kohale kandideeris 100 inimest. Robootikatarkvaraarenduse erialal õpitakse kolm aastat Cleveroni Akadeemias Viljandis kohapeal, kus asub Mainori Viljandi õppekeskus. Kogu õpe toimub Cleveronis, kus tudengid toimivad arendustiimidena, töötades välja ja testides uusi tooteid. Ka auditoorne õpe toimub sealsamas spetsiaalses õppeklassis. Kõrgkool tegutseb vastavalt ettevõtte soovidele: terve õppetegevus on Viljandis, õppejõud liiguvad üliõpilaste ja praktikabaasi järgi. Loenguplaan koostatakse vastavalt töökohapõhise õppe loogikale, igas nädalas on nii praktika- kui õppepäevad.

    Et ettevõte ise on väga huvitatud sellest, et õppurite motivatsioon püsiks õppimise ajal kõrgel, siis tasub AS Cleveron nende tudengite eest õppemaksu, lisaks on igale tudengile ette nähtud 400 € stipendiumi iga kuu ning majutus ja toitlustus on priid. Rungi hinnangul võib praegu küll öelda, et sära seal õppivate õpilaste silmis püsib endiselt, motiveeritumad neist on osalenud ka Rakett69 võistlusel, mille sõel on teadagi tihe.Olgugi et Cleveron motiveerib oma tudengeid kõrgelt, ei sea ettevõte kohustuseks jätkata hiljem ettevõttes töötajana. Riskantse ettevõtmise taga, kus korraliku koolituse saanud tudeng võib omandatud teadmistega mujale tööle minna, nähakse siiski laiemat pilti. Cleveroni Akadeemiast saadud õpe populariseerib ka ala, kus tööjõupuudus on väga suur. Ka Akadeemia juhendajate koolitamise peale on kõrgkoolis mõeldud. Mainori poolt on Cleveronis õppivatel tudengitel oma erialajuhendaja, samuti käivad Mainori õppejõud ka kohapeal õpetamas. Rungi ütleb, et ka Cleveronis töötavatele meistritele, kes õppureid juhendavad, võimaldatakse täiendkoolitusi, kuigi uute töötajate väljaõppe kogemus on neil ka juba varasemalt olemas, nõuab töökohapõhine juhendamine rohkemat.

    Õpipoisiõppel on suur potentsiaal

    Et töökohapõhine õpe rakenduslikus kõrghariduses on üha populaarsem, näitavad ka Kantar Emor töökohapõhiste õpilaste uuringud, kus ollakse rahul taolise praktilise õppesuunaga. Niisamuti on tudengid rahul ka sellega, et neil on tänu sellele kindlus ka tuleviku ees, sest paljud jätkavad samas ettevõttes ka töötajatena. Õpipoisiõppe populaarsust näitab seegi, et taoline õppevorm võimaldab kiiret reageerimist tööturu vajadustele ning tagab tööturul hinnatud töökogemuse juba õpingute ajal. Õpipoisiõpe sobib ideaalselt tasemeõppes esmaseks hariduseks ja ümberõppeks ning hiljem saab seda kaasata ka täiendkoolitustes. Selleks, et koolina väärtust luua, tuleb painduda tööandjate järgi ja osata rääkida ettevõtete keelt. Samal ajal tuleb säilitada akadeemiline vastutustunne, järgida standardeid ja nõudeid, mida mingi haridustase endas sisaldab, ja tuleb osata põhjendada ka nende väärtust. Samal ajal tuleb olla valmis kiiresti plaane muutma ja ise muutuma. Sellisena on Mainor valmis olema töökohapõhise õppe populariseerija ja suunanäitaja kõrgharidusõppes.

    Pilk reaalsesse ellu

    Esimene robootikatarkvara arenduse lend on jõudnud esimese õppeaasta poole peale ning Arno Kütt, Cleveroni Akadeemia looja on tudengite õpitulemustega väga rahul: “Pärast poolt aastat näeme, et hoolikalt valitud 20liikmeline tugev ja mitmekülgne tiim teeb koostööd ning üksteist toetades leitakse probleemidele lahendus.” Robootikatarkvara arenduse õppekava juhendaja Laido Valdvee lisab, et nende erialal on töökohapõhises õppes suured eelised teistlaadi õppevormide ees, kuna lahendatakse reaalseid probleeme. Teise eelisena näeb ta võimalust tudengitel õppida koos ettevõtte töötajatega ning õppida tundma tööeetikat. Ta ütleb, et töökohapõhine õppevorm annab tudengile võimaluse mõista, kuidas ettevõtte tiimid tarkvaraarendusest riistvaraarenduseni koostööd teevad ning seetõttu osatakse ettenägelikult pakkuda võimalikke lahendusi. Ka Cleveroni Akadeemia tudengid on oma valitud erialaga rahul. Tudeng Georg Kaasik väidab, et selleks, et tulevikus tuleks tööturule palju helgeid päid, tuleb nad just pea ees vette visata, nagu nendega Cleveroni Akadeemias tehti. “Tähtis on noorele anda ülesanne kätte ja vaadata ise, kuidas ta seda lahendab ja mis sealt välja tuleb. See on ainus moodus, kuidas koolitada välja inimesed, kes erinevad n-ö hallist massist ja tulevad uute lahenduste peale,” selgitab ta ja lisab, et kõige lahedam on see, et neid kaasatakse avasüli firma tegemistesse. Kaastudeng Fredy Kohv: “Peale viite kuud Cleveronis olen ma aru saanud, et kõik Akadeemiaga seotud inimesed tahavad, et me saaksime hakkama ja robootikatarkvara arenduse ka selgeks.”

    Autor: Ruth Mägi
    Lugu ilmus Eesti Ekspressi lisalehes „Praktika ja Õpipoisiõpe“ 19.veebruaril.

    Pilt: Argo Ingver

  • 02.03.2020: Rakenduskõrgharidus aastal 2035
  • 29.02.2020: Sõna on tudengil: vanemaealiste diskrimineerimine
  • 20.02.2020: Tudengid töövarjutavad Ülemiste City ettevõtteid
  • 10.02.2020: Tunnustasime tuleviku tegijaid 2000 euro väärtuses stipendiumitega
  • 05.02.2020: Välistudengi kogemus: Raske on leida Eestis midagi halba
  • 04.02.2020: Tallinnas algab homme Eesti esimene personalijuhtimise häkaton
  • 03.02.2020: VOOG on uus KOHT - kvaliteedijuhtimine läbi kliendi teekonna
  • 31.01.2020: Toomas Saalile omistati emeriitprofessori aunimetus

2019

2018

2017