Marina Kaljurand: üleeuroopalise digimaksu tulek on vaid aja küsimus.

UUDISED

2022

2021

2020

23.12.2020: Rektori jõulutervitus
11.12.2020: Muudatused õppetöö korralduses alates 14.12.2020
30.11.2020: EEK Mainor uus teadusjuht on Marina Järvis
12.11.2020: Edasi lükatud! Kõrgkoolilt ettevõttele vol 9: “Kuidas luua talentidele motiveeriv elu- ja töökeskkond?”
10.11.2020: Projekt „Välisüliõpilaste praktika toetamine“
28.10.2020: Selgusid Eesti parimad praktikandid
27.10.2020: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev 2020
22.10.2020: Kuidas digitaliseerimisega hakkama saada?
21.10.2020: Puhka Eestimaal!
20.10.2020: Intervjuu kolleegiga: Olga Uhabakin
16.10.2020: Piret Mürk-Dubout Tallinkist: meil on olnud palju suuri plaane, nüüd on need riiulile pandud.
14.10.2020: Kaimar Karu muutustest: suurem osa ärijuhte ei tea täpselt, mida nad teevad.
13.10.2020: Marina Kaljurand: üleeuroopalise digimaksu tulek on vaid aja küsimus.

Kauane diplomaat ja endine Eesti välisminister, mullusest europarlamendi LIBE komisjoni kuuluv Marina Kaljurand tutvustas Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor korraldatud juhtimiskonverentsil Euroopa digiolevikku ja -tulevikku.

„Ambitsioonid on kõrged. Poliitilised avaldused on vajalikud. Aga oleme silmitsi väga lihtsa küsimusega: kust tuleb raha? Kuidas saab tagatud, et kõik uhked ideed ja põhimõtted ellu jõuaks?" esitas Kaljurand suurimat muret.
Ta rääkis Euroopa nõukogu viimatistest suurtest kärbetest ja jõudis lahenduseni: „Kui mäletate, ütlesin juba europarlamendi valimiste kampaania ajal, et digimaks tuleb. Ta tulebki ning hakkab kehtima üleeuroopaliselt kõigile digiplatvormidele ja -ettevõtetele. See on vaid aja küsimus. Ma ei näe auahnete plaanide jõustumiseks muud võimalust."
Kaljurand mainis mitmel korral Euroopa parlamendi ja komisjoni vastuolusid nõukoguga. „Osaleme läbirääkimistes ja seadusloome kujundamises. Meid tuleb võtta tõsiselt - eks ole näha, kuidas koostöö nõukoguga edaspidi sujub," poetas ta algul ja lisas hiljem: „Riikide saatused on ikkagi nende endi kätes. Kärbe ei tulnud Euroopa parlamendilt ega komisjonilt, vaid valitsustelt. See oli riigijuhtide otsus. Minu soovitus on selle kohta aru pärida Jüri Rataselt. Tema esindab neil kohtumistel Eestit."

Poliitiliste avalduste asemel vajatakse seaduseid
Tänavu veebruaris tutvustas Euroopa Komisjon dokumenti pealkirjaga „Euroopa digitaalse tuleviku kujundamine." Kaljurand tõi välja erinevaid tahke, mis kõnealusel teemal päevakajalised.
„Peame olema ausad: COVID-19 kriis muutis plaane olulisel määral. See ei tähenda, et prioriteedid muutusid või kadusid. Digitaliseerimine on siiani esikohal, kuid COVID-19 lisas sinna selgelt oma puute," sõnas sotsiaaldemokraat. „Siiani oleme kuulnud palju poliitilisi avaldusi, nüüd oleme jõudnud aega, kus vajame ka poliitilisi dokumente. Ehk seadusandlusse jõudmist."
Kaljurandi sõnul on strateegia üks eesmärk aidata kaasa majanduse konkurentsivõime kasvule. „Paljud ettevõtted on digitaalsete lahenduste juurutamisel olnud aeglased. Kasvuvõimalusi pole piisaval määral kasutatud. Minu põhiküsimus kõlab: kuidas seda muuta?" mõtiskles ta. „Viimased kuud on olnud täiesti erandlikud. Majandused ja ärid seiskusid. Piirid sulgusid. Ühisturg vajus koomasse. Rõhutan: me räägime Euroopa Liidust. Liidust, mille nurgakivid on rajatud erinevatele vabadustele."

Ta tõdes, et on komisjoni suhtes olnud sageli kriitiline. „Esmareaktsioon kriisiolukorrale oli väga aeglane. Igaüks pidi seisma iseenda eest. Jah, olid mõned positiivsed näited. Näiteks meditsiinitarvete laevadega Itaaliasse saatmine või Saksamaa haiglate Prantsusmaa ja Itaalia patsientide vastuvõtmine. Paraku langes vastutus erinevates turvalisusküsimustes - nii majanduslikes, poliitilistes kui tervisega seotutes - liikmesriikidele endile. Koostöö ja koordineeritus pidanuks olema palju tõhusam."
Kaljurand peatus 750 miljardi euro suurusel taastepaketil (Eesti sai sealt 3,3 miljardit eurot lisatoetusi), milles ka rohe- ja digipöördel oluline koht. Ta rõhutas: „Brüssel ei tule Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse. Valikud, kus ja kuidas kulutada, langetavad Eesti valitsus ja ärid. Soovitan kõigil tähelepanelikult jälgida poliitilisi otsuseid, kuidas koduriigis neid miljardeid jagatakse."

Ettevõtted peavad jääma Euroopasse, mitte lahkuma
Kaljuranna sõnul soovib Euroopa Komisjon Ursula von der Leyeni juhtimisel sillutada teed tugevama Euroopani. „Kriisist pole võimalik edukalt väljuda teisiti, kui võtta tähelepanu keskmesse väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Euroopas on sääraseid umbes 25 miljonit ja nad annavad tööd umbes 100 miljonile inimesele. Nad lisavad väärtust majanduse kõigile tahkudele."
Ta nimetas suureks eesmärgiks „muuta Euroopa parimaks kohaks, kus äri alustada ja kasvada." „Muretseme siin Brüsselis, et Euroopa kaotab oma turuosa USA-le. Niipea kui start-up'id hakkavad kasvama, lahkuvad nad Euroopast. Oleme tuntud ülereguleerimise ja bürokraatia poolest. Ootan õige tasakaalu leidmist, et ettevõtetele võimaldataks loomulik areng ja antaks igakülgne tugi," selgitas Kaljurand nägemust.
Ta viitas von der Leyeni hoiatusele, et „kui Euroopa pole valmis digitaliseerimises juhtrolli haarama, jääme teiste standardeid järgima, mitte neid ise seadma."
„Isikuandmete väljal oleme võitluse Facebookile, Google'ile ja Twitterile kaotanud. Nüüd peame hoolt kandma, et me ei kaotaks tööstusandmeid. Fakt, et nende hulk lähiaastatel mitmekordistub. Kasvuga kaasnevad võimalused - toetada uuenduslikku ökosüsteeme, ülikoole, uuringuid ja muidugi erinevaid ärisid. Täna on umbes 80% neist andmetest kogutud, aga kasutamata. Muutuste reaalne elluviimine pole lihtne, aga nende erasektori heaks rakendamine ainuõige suund," vaatas Kaljurand tulevikku.
Kaljurand märkis, et komisjon on teinud rea ettepanekuid, tuues eraldi välja andmetöötluse, tehisintellekti ning regulatsioonide platvormi järgmiseks viieks aastaks ja kaugemalegi.
„Tean, et see kõlab naeruväärselt või isegi traagiliselt, aga COVID-19 kriis on mustvalgel näidanud digitehnoloogiate võtmerolli. Mitte ainult majandustes, vaid meie kõigi igapäevaeludes. Paljudele võib e-õpe ja muu säärane mitte meelida, aga tegelikult on meile avanenud uued ja suured võimalused. Terves Euroopas tuleb muutusi paremini teadvustada ja kiirendada," ütles ta ja kirjeldas, kuidas Euroopa Parlamendi töö kriisialguse 10-11 päeval seisis. „Räägime kõik avatud, vabast, ligipääsetavast, taskukohasest ja turvalisest internetist. Aga reaalsuses mõtleme eri tasanditel ega tee koostööd."

Ilmunud Ärilehes 13.10.2020: https://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=91343207&fbclid=IwAR2LjsQ5Rgz1dtZYswR0-nhxIuBHyPBoRoqUsNe4yj5II37yyYfGW6AOsg8
10.10.2020: Baltika endine juht Mae Leyrer: töötajad ei julgenud avalikult rääkida, nad kartsid eksida, sest neid vigu karistati
08.10.2020: Kaheksas EEK Mainor rahvusvaheline ettevõtluskonverents “Kuidas tänases maailmas kokkujooksmist vältida?”
08.10.2020: Aasta pereettevõte - Mainor AS
04.10.2020: Eestis ainulaadne ettevõtlusvaldkonna algatus pälvis aasta haridusteo tiitli
23.09.2020: sTARTUp Gaming 2020
16.09.2020: 8. oktoobril toimub ettevõtluskonverents „How to avoid getting stuck into today’s world”
14.09.2020: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kutsub visioonipäevale
11.09.2020: Tööpakkumine: Tartu õppekorralduse spetsialist
10.09.2020: Aasta Tegu 2019 auhindade üleandmine - Cleveroni Akadeemia
08.09.2020: Koroonaviiruse COVID-19 leviku tõkestamise ennetusabinõud, soovitused ning juhised haigusjuhtumi avastamise korral
31.08.2020: Meie suudame mõjutada noorte juhtide tulevikuotsuseid
27.08.2020: Cleveroni Akadeemia pälvis Regionaalmaasika auhinna
30.07.2020: Turismisettevõtjal ei ole probleeme. Ainult väljakutsed.
24.07.2020: Tööpakkumine: tarkvaraarenduse õppejõud
22.07.2020: Tööpakkumine: õppekorralduse peaspetsialist
09.07.2020: 29. lennu parimad lõputööd ja cum laude lõpetajad
06.07.2020: 2020/2021 õppeaastal juhib Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu EEK Mainor
03.07.2020: EEK tudengi lugu: Marje Kirsipuu - eduelamuste otsinguil
30.06.2020: Kadi Pärnits: peame tagama inimestele töö ja piisava sissetuleku
29.06.2020: Selgusid Ü. Pärnitsa nimelise haridusfondi stipendiumi saajad
21.06.2020: Aasta Õppejõud 2020 tiitli pälvis...
19.06.2020: Kuidas kriisis investeerida ja rahaga ümber käia?
18.06.2020: Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja kulutavad elamisele 35 miljonit eurot aastas
17.06.2020: Uutmoodi lõpuaktus
14.06.2020: Otsime kogemustega eksperte ja analüütikuid
12.06.2020: Walk-in sisseastumisvestlused EEK Mainoris
11.06.2020: Kandideerimine TUDENGITEGU 2020 konkursile on alanud
10.06.2020: Tööpakkumine: haridustehnoloog
09.06.2020: EEK Mainor läbiviidud uuringust selgus: Ülemiste City on viies majanduslinn Eestis
08.06.2020: Näita õpetajale, et hoolid
21.05.2020: Ülemiste City kuulutab välja lõputööde stipendiumikonkursi tuleviku linnaku arendamiseks
12.05.2020: Eesti noorte heasse finantskirjaoskusesse panustab ka EEK Mainor
04.05.2020: Õppe- ja töökorraldus alates 4. maist
22.04.2020: Kuidas me koroonakriisiga hostelis toime tuleme
21.04.2020: EEK Mainor #püsinkodus väljakutse
17.04.2020: Avatud on kandideerimine Ülo Pärnitsa nimelise haridusfondi stipendiumitele
08.04.2020: Ettevõtluskõrgkool Mainor võttis digiväljakutse vastu
06.04.2020: Kõrgkoolide ühispöördumine
02.04.2020: Rektori pöördumine #saamehakkama
31.03.2020: Esimesed e-eelkaitsmised on toimunud
25.03.2020: Koroonaviiruse leviku takistamise meetmed
24.03.2020: Aasta tegu 2019: Cleveroni Akadeemia
18.03.2020: Algab kandideerimine ABB stipendiumprogrammi
08.03.2020: Töökohapõhine õpe lähtub eelkõige tööandja vajadustest
02.03.2020: Rakenduskõrgharidus aastal 2035
29.02.2020: Sõna on tudengil: vanemaealiste diskrimineerimine
20.02.2020: Tudengid töövarjutavad Ülemiste City ettevõtteid
10.02.2020: Tunnustasime tuleviku tegijaid 2000 euro väärtuses stipendiumitega
05.02.2020: Välistudengi kogemus: Raske on leida Eestis midagi halba
04.02.2020: Tallinnas algab homme Eesti esimene personalijuhtimise häkaton
03.02.2020: VOOG on uus KOHT - kvaliteedijuhtimine läbi kliendi teekonna
31.01.2020: Toomas Saalile omistati emeriitprofessori aunimetus

Üliõpilasele

Sisenemine

Vana sisevõrk

2022

2021

2020

2019