Me ei jaksa pidevalt muutuda

EVENTS and NEWS

2022

21.01.2022: Sul on lennukas äriidee, aga sa ei oska sellega midagi peale hakata?
14.01.2022: 2021. aastal toimunud ettevõtlus- ja innovatsioonikonverentsi materjalid
11.01.2022: Äripäeva raadio: Rahatarkus tuleb finantsjuhtimist õppides
10.01.2022: Ülikoolid ja ettevõtted: läbimõeldud koostööst tõhusama ja kasumlikuma ettevõtluseni
06.01.2022: Maineka USA eksperdi soovitus: just nüüd on just õige aeg sukelduda ettevõtlusesse!

2021

2020

2019

23.12.2019: Tööpakkumine: arendus- ja partnerlussuhete juht
23.12.2019: Tööpakkumine: õppeprorektor
17.12.2019: Eesti esimene personalijuhtimise häkaton
10.12.2019: Robootikatudengid usuvad - Cleveronist võiks saada uus Apple
04.12.2019: Podcast: kuidas on Eestis võimalik erakooli pidada?
22.11.2019: Finantsekspert: Coop Panga aktsiad - osta või mitte?
15.11.2019: Tööpakkumine: teadur
13.11.2019: EEK vilistlane: praegusest „udupeast” saab edaspidi su ülemus
10.11.2019: Õppejõud soovitab: mida peaks ja ei tohiks pensionisamba rahaga teha
06.11.2019: Arvamus: üks tootearendus, palun!
04.11.2019: Tööpakkumine: andmekoguja
30.10.2019: Meie tudengi lõputöö pälvis kõrge tunnustuse
28.10.2019: Uuring: välistudengid õpiksid rohkem eesti keelt
23.10.2019: Üllatav uuring: 60-aastane startupper on kolm korda edukam kui 30-aastane
22.10.2019: EEK Mainor tudeng pälvis aasta õppija tiitli
20.10.2019: Mainori välistudengid külastasid Soome juhtivaid ettevõtteid
15.10.2019: Logistika eriala vastab kõrgetele FIATA standarditele
08.10.2019: Ülemiste City innovatsiooniauhinna konkurss on avatud
08.10.2019: Ülemiste City bakalaureuse- ja magistritööde konkurss on avatud
02.10.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
01.10.2019: Tunnusta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid
16.09.2019: Cleveroni Akadeemias "startis" esimene lend robootikuid
06.09.2019: Tööpakkumine: teadusjuht
03.09.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 5 osa: targas linnas on ka kool tark!
28.08.2019: Millises kõrgkoolis õpib kõige rohkem naisi, millises mehi?
24.08.2019: Magistriõppes on võimalik õppida ka tasuta
23.08.2019: Tööpakkumine: pearaamatupidaja
21.08.2019: Kes võidab, kui töötaja hariduse eest maksab tööandja?
19.08.2019: Tööpakkumine: rahvusvahelise turunduse koordinaator
16.08.2019: Sügisel rakenduskõrgkooli astujaid ootab oluline ja positiivne muudatus
14.08.2019: Lõputööst selgus, mida lumehelbekesed töölt tegelikult ootavad
11.08.2019: Edukalt õppiva üliõpilase stipendiumi pälvisid 5 tudengit
09.08.2019: 2019/2020 õppeaasta avaaktused
05.08.2019: Arvamus: seadus sunnib eestlasi välismaalaste ülikooliharidust miljonite eurode eest kinni maksma
30.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 4 osa: kas lõbusad ühikalood on möödanik?
29.07.2019: Tööpakkumine: programmeerimise õppejõud
24.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 3 osa: kas ettevõtjaks sünnitakse või õpitakse?
22.07.2019: Erakool peab eeskuju näitama ka kasumit teenides
12.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 2 osa: kas Mainoris toimuvad nüüd ka kehalised katsed?
01.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 1 osa: titaanide heitlus inimlauajalgpallis
25.06.2019: Teist aastat anti välja Ülo Pärnitsa haridusfondi stipendiumid
22.06.2019: 27. lennu cum laude lõpetajad
20.06.2019: Tunnustasime parimaid lõputöid
18.06.2019: Tudengid valisid aasta õppejõu
16.06.2019: Arvamus: riiklikust toetusest peab olema võimalik loobuda
14.06.2019: Persoonilugu: Kristjan Liivamägi - teadlane ja investor
13.06.2019: Robootikatudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
07.06.2019: Euroopa tudengid käisid Eesti ettevõtteid tuunimas
04.06.2019: India ülikoolid hakkavad IT-tudengeid Eestisse saatma
31.05.2019: Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?
21.05.2019: Kas ohtlikult enesekindlate juhtide epideemia levib Eestisse?
15.05.2019: ABB ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
11.05.2019: Robootikaakadeemia vastu on huvi suur
06.05.2019: Mainor muudab välistudengitele eesti keele oskamise kohustuslikuks
03.05.2019: Ülo Pärnitsa nimeline haridusfondi stipendium
26.04.2019: Maksuekspert: palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses
23.04.2019: Korporatiivsete kõrgkoolide ajastu
22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa
28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor õppejõud Taimi Elenurm ütleb, et pidevad muutused väsitavad ühiskonda. Käibele on tulnud müüt, et vanemaealised püüavad elu eest senist säilitada ja sissetallatud rada käia. „Küsimus on sildis ehk selles, millise nurga alt on kombeks seda nähtust käsitleda: kas inimene on stagneerunud ja vanas kinni või ta austab traditsioone?” küsib Ettevõtluskõrgkool Mainor õppejõud Taimi Elenurm.
Pärast 40. eluaastat pole kehalised ja intellektuaalsed võimed enam nii head, kuid sotsiaalsed oskused arenevad jõudsalt edasi ja püsivad kõrge eani. „On väidetud, et pärast 40. eluaastaid sotsiaalne küpsus alles saabub. See avaldub elu püsiväärtuste esiplaanile seadmises. Moevooludega ei minda enam nii kergesti kaasa. Võimalik, et vanemaealised toovad esile traditsioone või seda, mis nende põlvkonna mõttes on säilitamist väärt. Kõike eelnevat pole vaja ümber lükata, me ei saa lõputult muutuda, sest vaim ja ühiskond väsib. Seega pakub vanema põlvkonna hoiak - et senist alal hoida - ka noorematele võimalust kaaluda, mida tasub muuta ja mida mitte. Uus mudel ei pruugi kõiges ja alati olla tingimata eelmisest parem. Me ei jaksa pidevalt muutuda, midagi peab olema, mis püsib. Võib-olla oskab vanem põlvkond hinnata säilitamisväärset, ehk on nende missioon selle väljasõelumise vajadusele tähelepanu pöörata. Kui oleks kuulajaid. Vanades kultuurides on see ju nii - vanemaid austatakse,” räägib õppejõud. Eesti riik on noor. See, mis on väärt säilitamist kui traditsioon, mida tahame läbi aastasadade alles hoida, hakkab ka organisatsioonikultuuri mõjutama. „Enim mõju avaldavad organisatsioonide staažikamad töötajad, olenemata nende biloloogilisest vanusest,” selgitab Mainori õppejõud Taimi Elenurm.
Ealised iseärasused ja vajaduste muutumise tingib bioloogiline vananemine. Elukaare nooremal etapil ehk 20.-30. eluaastates otsitakse oma teed ja tahetakse koguda võimalikult erinevaid kogemusi. Sellel ajal on täiesti loomulik vahetada organisatsioone, meeskondi ja töökohti. 30-50-aastaselt ehk küpsuse ajal püütakse enamasti saavutada stabiilset positsiooni oma valdkonnas ning kindlustada endale sissetulek ja staatus. See peaks tagama vahendid, et nii pere ülal pidada kui ka teiste hulgast eristuda. On loomulik, et esikohale tõusevad materiaalsed väärtused - rahaga mõõdetakse nii oma positsiooni teiste hulgas kui ka toimetulekut ja tähendust. Alates 40. aastatest kerkivad sotsiaalsed väärtused rohkem esile.

Muutuvad vajadused
Me peaksime igalt põlvkonnalt võtma üle väärtuslikuma - noortelt kogemuste ja uue otsingu, keskealistelt materiaalsete ressursside loomise püüu ning vanemaealistelt kogemuste edasiandmise ja elu püsiväärtuste säilitamise soovi. Sotsiaalsed suhted, toetamine, ühiskonna sidusus - seda hakatakse enam märkama ja väärtustama alates 40. aastatest. Aga igas põlvkonnas on erandeid.
Kas vanem põlvkond on kuulekas või nad kuulavad ära ja mõtlevad järele? Kas nad on oma tööle ja organisatsioonile lojaalsed? „Ehk on nad oma harjumustele lojaalsed, sealhulgas tööharjumustele.” Kas ületunnid on paratamatus või võimalus? „Vastus oleneb sellest, kuidas enne loetletud nähtusi sildistame, kas need on meie jaoks head või halvad. Sellesse suhtumine võib ajaloos muutuda.” Kas ületunnid on praegu auasi või mitte? „Vanasti olid, praegu enam mitte.”

Turvalised töökohad

Ealised iseärasused tulenevad bioloogilisest vananemisest, need on kõikidel põlvkondadel samad. Need pole eelised ega puudused, need lihtsalt on. Kui inimene on oma keha ja vaimu elu jooksul treeninud, püsivad need kauem võimekad. Tervelt elatud aastaid on meil Eestis eri uuringute järgi vaid 56, ütleb Taimi Elenurm. „Vanemas eas võivad endast märku hakata andma krooniliste haiguste esimesed sümptomid. Alates 50. eluaastast on olulised tervis ja tempo ning töörütmid. Seda õnnestub vanemal põlvkonnal nooremale õpetada. Et nad pööravad rohkem tähelepanu tervisele kui väljanägemisele, on jällegi ealine iseärasus. Enam pole vaja olla vastassugupoole jaoks atraktiivne, see periood on möödas. Nüüd on püsimajäämine olulisem, et jaksata elada tervena ning mitte jääda hooldatavaks. See määrab ka väärtused.” Oma tee on leitud. Seda, mis on toonud edu, hoitakse alles.

Kahtlemata ei lähe siis uued asjad enam nii hästi peale. Uut tuleks otsida valdkondadest, mis on võõramad või keskkonna muutumise tõttu paratamatud. Alal hoitavad püsiväärtused ja õpitavad uued asjad valib oma teekonnal eraldi iga isik, meeskond, põlvkond. Organisatsioonis tasuks rõhutada traditsioone, mitte stagneerumist ja vanasse kinnijäämist. „Tuleks märgata põlvkondade koostöö võimalusi: mis on igaühe eelised ja mida on igaühelt õppida?”

Töökohad on meil praegu ebaturvalised, lepingud ebapüsivad, töösuhted paindlikud. Kui võrrelda palkasid, siis statistika järgi saavad vanemaealised samasuguse töö eest keskealiste palgast 79%. See tekitab alaväärsustunnet ja küsimusi. Sellist palgalõhet saaks kompenseerida töökoha kindlusega. „Kuid meil on ebaturvalised sotsiaalsete garantiideta lepingud enamasti vanemaealistel või väga noortel. Kui vanem põlvkond teeb kvaliteetset tööd oma valdkonnas, miks käituda siis nendega ebaõiglaselt? Tulemus on irisev vanainimene, kes ei taha ega suudagi lõpuks ajaga kaasas käia,” märgib Elenurm (pildil).

Keskenduvad olemasolevale

Vanemaealised on aja jooksul selgeks saanud, et unistused ja ideaalid on enamiku jaoks ainult selleks, et teele asuda, mitte kohale jõuda. Suur osa tööjõudu on tervise ja olemasoleva säilitamisele keskendunud vanainimesed, kes on ehk sundinud end olema vähenõudlikud. Vähenõudlikkust eeldatakse neilt praegu palju.„Minu meelest pole siin midagi uut, see on kogu aeg nii, vastuolu lahkuvate ja pealekasvavate põlvkondade vahel on inimlik ja igavene,” tõdeb Taimi Elenurm. Vanema põlvkonna vähenõudlikkuse või negatiivsete joonte rõhutamine paraku lõhestab ühiskonda. "Uut tuleks otsida valdkondadest, mis on võõramad või keskkonna muutumise tõttu lihtsalt paratamatud."
- Vanemaealised on leplikumad
  Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor üliõpilaste rühmatööst selgus, et lihtsatele teenindavatele töödele ehk müüjateks, koristajateks, köögitöölisteks, põllutöölisteks jne on praegu võimalik leida vaid vanemaealisi, sest nooremad ei tule neid tegema madala palga ja pikkade tööpäevade pärast.
Ilmunud: Eesti Päevaleht, 23.01.2019
Autor: Helve Laasik, ajakirjanik
http://epl.delfi.ee/news/forte/me-ei-jaksa-pidevalt-muutuda-midagi-peab-olema-mis-pusib?id=85080097
20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid

Üliõpilasele

Sisenemine

Vana sisevõrk

2022

2021

2020

2019