Events and news - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Üliõpilasele

Õppeinfosüsteem

Moodle

loengukava

Õppekorralduseeskiri

akadeemiline kalender 2022/2023

õppesessioonid 2022/2023

Sisenemine

Kasutajatunnus ID kaart Mobiil-ID Smart-ID

Sisenemine

Unustasid parooli?

ENG
RUS
üliõpilasele
Moodle
ÕIS
Postkast

EVENTS and NEWS

2022

2021

2020

2019

23.12.2019: Tööpakkumine: arendus- ja partnerlussuhete juht
23.12.2019: Tööpakkumine: õppeprorektor
17.12.2019: Eesti esimene personalijuhtimise häkaton
10.12.2019: Robootikatudengid usuvad - Cleveronist võiks saada uus Apple
04.12.2019: Podcast: kuidas on Eestis võimalik erakooli pidada?
22.11.2019: Finantsekspert: Coop Panga aktsiad - osta või mitte?
15.11.2019: Tööpakkumine: teadur
13.11.2019: EEK vilistlane: praegusest „udupeast” saab edaspidi su ülemus
10.11.2019: Õppejõud soovitab: mida peaks ja ei tohiks pensionisamba rahaga teha

Meie hea õppejõud ning TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Kristjan Liivamägi selgitab, mida teise pensionisamba rahaga edasi teha ning mida kindlasti teha ei tasuks.
Valitsus otsustas pensionisüsteemi reformida ning selle otsuse valguses tuleb Kristjan Liivamägi hinnangul igal pensionikogujal enda jaoks läbi mõelda uute mängureeglite alusel erinevad võimalused pensioniks kogumisel. “Uue pensioni eelnõu läbitöötamine on tavalisele inimesele ajamahukas ning tehniline protsess, aga kui pensionikoguja soovib enda jaoks pensioni kogumisel parima valiku teha, tuleb see teema selgeks teha,” ütles Liivamägi.
Kristjan Liivamägi sõnul võiks keskmiste finantsteadmiste ja sissetulekuga inimene kõigepealt vaadata peeglisse ja endalt ausalt küsida, kas ta soovib edaspidi oma finantsteadmisi oluliselt täiendada ja olla aktiivne investor või pigem pole tal selleks aega ja võimalusi.
“Keskmiste teadmiste ja sissetulekuga pensionikogujal ei ole mõistlik hakata vara ise juhtima. Kuna keskmine pensionikoguja ei ole aktiivne investor, siis on talle kõige mõistlikum lahendus teise sambasse raha edasi koguda siiani kehtinud süsteemi alusel. Praegune süsteem, mille kohaselt ma ise investeerin kaks protsenti brutopalgast ja riik paneb neli juurde, on väga hea võimalus pensioniks koguda ning inimestel on iseseisvalt sellist raha igakuiselt keeruline säästa ja investeerida. Nendel tingimustel tasub pensionisambaga liituda ka inimestel, kes ei ole sellega varem liitunud,” rääkis Liivamägi.
“Kui pensionikoguja on varasemalt investeerimisega tegelenud ning omab häid teadmisi finantsturgude toimimise kohta, siis pakub uus süsteem hea võimaluse ise pensionivara hallata. Mina olen erinevad võimalused läbi analüüsinud ning jätkan riikliku teise samba süsteemiga kogumist, kuid plaanin raha tõsta investeerimiskontole. Pensionivarade investeerimiskontole suunamisega ei tule mul tasuda tulumaksu ning mulle jäävad edasi kehtima II samba hüved – ehk riik maksab minu panusele neli protsenti juurde,” kirjeldas Liivamägi.

“Heaks näiteks on eelmine finantskriis, mil riik peatas ajutiselt ühepoolselt maksed II pensionisambasse. Tegemist oli finantsturgude kontekstis viimase 11 aasta parima ajaga, millal finantsturgudele investeerida, kuna aktsiate hinnad olid siis väga atraktiivsetel hinnatasemetel. Seega on minu jaoks oluline vähendada poliitilist riski olukorras kui näiteks järgmine valitsus peaks tahtma minu kogutud pensioniraha hoopis riigistada või sellega midagi muud põnevat teha. Minu investeerimiskontol olevat pensionivara ei saa riik ühepoolselt nii lihtsalt uute pensioniideede jaoks kasutada,” ütles Liivamägi.
Minu jaoks on oluline pensionivarade enda kontrolli alla võtmine seetõttu, et sellega maandan poliitilise riski. Eesti pensionisüsteemi suhteliselt lühikese ajaloo jooksul on riik ühepoolselt kaks korda pensionisüsteemi mängureegleid muutnud ning teinud seda ilma minu kui pensionivara omaniku ja pensionikogujaga läbi arutamata.
Kristjan Liivamägi (pildil) sõnul on aktiivsetel investoritel võimalik soovi korral koostada suhteliselt sarnase varade jaotusega pensionifond nagu hetkel II samba fondid on. „Erinevad empiirilised uuringud aktsiaturgude osas on näidanud, et pikaajaliselt ületavad riskiga korrigeeritud tootluse osas indeksfondid aktiivselt juhitud fonde. Ma olen hetkel enda II samba pensionivara investeerinud indeksfondi ning mul on plaan investeerimiskontol samuti enda pensionivara investeerida laiapõhjalistesse madalate halduskuludega indeksfondidesse,” lisas Liivamägi.
Mainori ja TalTechi vanemlektori sõnul on lühikeses plaanis pensionireformi võitja riik, mis teenib lühiajaliselt kõrgemat maksutulu. “Pikaajaliselt aga riik tervikuna kaotab, sest osa inimesi kulutab raha lihtsalt ära ja väiksema kindlustatuse arvelt kasvavad pensioniajal sotsiaalsed probleemid. Inimesed vaatavad tulevikus valitsuse poole, kes peab leidma tekkinud aukude lappimiseks uusi vahendeid,” sõnas Liivamägi.
Liivamägi hinnangul ei tasuks II pensionisamba raha tarbimiseks välja võtta, kuna selle raha pealt tuleb maksta tulumaksu ning hilisemas pensionieas võivad tekkida toimetulekuga raskused. “Minu hinnangul on reformi kõige suuremad kaotajad inimesed, kes võtavad raha II sambast välja ning suunavad selle kohe tarbimisse, ostavad uue televiisori või telefoni. Hiljem pensionieas süüdistavad nad riiki, et see ei hoolitse nende eest. Kuigi otsuse teevad inimesed ise, siis vastutust võtta tegelikult ei soovita,” ütles Liivamägi.
Lõpetuseks ütles Liivamägi, et kuna pensionivara on eestlaste üks suuremaid finantsvarasid, siis peaks iga inimene enda jaoks selle teema läbi mõtlema ning enda eelistustest, sissetulekutest ja riskitaluvusest tulenevalt otsustama, kuidas endale parimal võimalikul viisil pensioni koguda.

Ilmunud:

https://arileht.delfi.ee/finantsekspert-selgitab-lahti
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/finantsekspert-selgitab-lahti-mida-peaks
06.11.2019: Arvamus: üks tootearendus, palun!
04.11.2019: Tööpakkumine: andmekoguja
30.10.2019: Meie tudengi lõputöö pälvis kõrge tunnustuse
28.10.2019: Uuring: välistudengid õpiksid rohkem eesti keelt
23.10.2019: Üllatav uuring: 60-aastane startupper on kolm korda edukam kui 30-aastane
22.10.2019: EEK Mainor tudeng pälvis aasta õppija tiitli
20.10.2019: Mainori välistudengid külastasid Soome juhtivaid ettevõtteid
15.10.2019: Logistika eriala vastab kõrgetele FIATA standarditele
08.10.2019: Ülemiste City innovatsiooniauhinna konkurss on avatud
08.10.2019: Ülemiste City bakalaureuse- ja magistritööde konkurss on avatud
02.10.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
01.10.2019: Tunnusta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid
16.09.2019: Cleveroni Akadeemias "startis" esimene lend robootikuid
06.09.2019: Tööpakkumine: teadusjuht
03.09.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 5 osa: targas linnas on ka kool tark!
28.08.2019: Millises kõrgkoolis õpib kõige rohkem naisi, millises mehi?
24.08.2019: Magistriõppes on võimalik õppida ka tasuta
23.08.2019: Tööpakkumine: pearaamatupidaja
21.08.2019: Kes võidab, kui töötaja hariduse eest maksab tööandja?
19.08.2019: Tööpakkumine: rahvusvahelise turunduse koordinaator
16.08.2019: Sügisel rakenduskõrgkooli astujaid ootab oluline ja positiivne muudatus
14.08.2019: Lõputööst selgus, mida lumehelbekesed töölt tegelikult ootavad
11.08.2019: Edukalt õppiva üliõpilase stipendiumi pälvisid 5 tudengit
09.08.2019: 2019/2020 õppeaasta avaaktused
05.08.2019: Arvamus: seadus sunnib eestlasi välismaalaste ülikooliharidust miljonite eurode eest kinni maksma
30.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 4 osa: kas lõbusad ühikalood on möödanik?
29.07.2019: Tööpakkumine: programmeerimise õppejõud
24.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 3 osa: kas ettevõtjaks sünnitakse või õpitakse?
22.07.2019: Erakool peab eeskuju näitama ka kasumit teenides
12.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 2 osa: kas Mainoris toimuvad nüüd ka kehalised katsed?
01.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 1 osa: titaanide heitlus inimlauajalgpallis
25.06.2019: Teist aastat anti välja Ülo Pärnitsa haridusfondi stipendiumid
22.06.2019: 27. lennu cum laude lõpetajad
20.06.2019: Tunnustasime parimaid lõputöid
18.06.2019: Tudengid valisid aasta õppejõu
16.06.2019: Arvamus: riiklikust toetusest peab olema võimalik loobuda
14.06.2019: Persoonilugu: Kristjan Liivamägi - teadlane ja investor
13.06.2019: Robootikatudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
07.06.2019: Euroopa tudengid käisid Eesti ettevõtteid tuunimas
04.06.2019: India ülikoolid hakkavad IT-tudengeid Eestisse saatma
31.05.2019: Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?
21.05.2019: Kas ohtlikult enesekindlate juhtide epideemia levib Eestisse?
15.05.2019: ABB ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
11.05.2019: Robootikaakadeemia vastu on huvi suur
06.05.2019: Mainor muudab välistudengitele eesti keele oskamise kohustuslikuks
03.05.2019: Ülo Pärnitsa nimeline haridusfondi stipendium
26.04.2019: Maksuekspert: palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses
23.04.2019: Korporatiivsete kõrgkoolide ajastu
22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa
28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid