Era- ja rakenduskõrgkoolide muutunud väljundid uuenevas maailmas

EVENTS and NEWS

2023

24.03.2023: Clevon Akadeemia: töökohapõhine õpe tekitab tunde nagu käikski tööl!
08.03.2023: Ülevaade festivalide uuringust
27.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor aastapäevaaktus: riigi avatus ja uued teadmised on riigi arengu vundamendiks
15.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor võõrustab Ukraina majandustedlast
09.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osales parimate väikeettevõtete premeerimisel
01.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võõrustas koostööloomekoda
27.01.2023: Prantslane Christian Mayeur andis külalisloengu
26.01.2023: Rakenduskõrgkoolide rektorid vahetasid mõtteid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute teemadel
22.01.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor külastas Äripäeva raadiot

2022

2021

23.12.2021: Teadmisi saab omandada mitmet moodi
22.12.2021: Tööpakkumine: Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
16.12.2021: Vastuvõtt 2022. õa kevadsemestriks ärijuhtimise eesti- ja venekeelsetele erialadele sisseastujatele kuni 19.01.2022
13.12.2021: Äripäeva raadio: Magistrant saab lahendada töökoha igapäevamuresid raskekahurväe abiga
30.11.2021: Tööpakkumine: rektoraadi büroo spetsialist
25.11.2021: Puuetega naisettevõtjate lood: kui uks sulgub, siis aken avaneb
23.11.2021: MyFitness soodustus tudengitele
23.11.2021: Naised vajavad ettevõtluses läbilöömiseks rohkem enesekindlust ja tuge
22.11.2021: Professor Olga Matthias: andmetega tuleb osata suhelda
22.11.2021: EEK Mainori vilistlane alustas podcastide sarjaga
19.11.2021: Tööandjad haarasid praktikandid lennult
15.11.2021: Jaapani professor: homne päev on ärisuunda muutvate, mitte alustavate ettevõtete päralt
10.11.2021: Naisettevõtluse päeval kõlavad tõeliste eeskujudena mõjuvad lood
04.11.2021: Patrick Fischeri meistriklass filmi- ja investeerimise huvilistele
04.11.2021: Emöke Sogenbits: kuulikindlus muutustele, tänu kriisile
02.11.2021: Osalemine 5.-7. novembril toimuval robootikafestivalil Robotex
02.11.2021: Tarmo Tael: järjepidev teekonna seadmine tagab ettevõtte arengu
28.10.2021: Videomängude edulugu ootab jätkamist uute loojate poolt
26.10.2021: Veebitehnoloog Edward Reeds: sain õppida seda, mida tööl päriselt vaja läheb
26.10.2021: Investeerimise meistriklass – Patrick Fischer (UK)
22.10.2021: Tööpakkumine: õppekonsultant (Tartu õppekeskus)
20.10.2021: 10. novembril toimub Adapteri koostööfestival „Tõeline inimene“
14.10.2021: India tudeng Apran Dutta õppimisest Eestis: siin saan õppida seda, mida tahan
13.10.2021: Konverents „Viiruskindla ettevõtte loomine“ pakkus läbi teaduslike lähenemiste ja praktikate võimalusi kriiside ennetamiseks ja neis toimimiseks
11.10.2021: Septembri lõpus toimus rahvusvahelise multikultuurse klassiruumi projekti partnerite kohtumine
07.10.2021: Tööpakkumine: õppekonsultant (IT erialad)
30.09.2021: 7. oktoobril toimub teaduskonverents “Building the Virus-Resistant Company”
21.09.2021: Turismisektori tuleproov tõi kõrgkoolidele uusi väljakutseid
16.09.2021: Tuksu Teise Südames
14.09.2021: Kuidas teha esimesed sammud investeerimismaastikul?
02.09.2021: Kas Eesti on valmis neljapäevaseks töönädalaks?
30.08.2021: Tutvu EEK Mainor äpiga!
27.08.2021: Õppeaasta avaaktus
24.08.2021: Tööpakkumine: õppekonsultant
24.08.2021: Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss 2021 avatud
17.08.2021: Ülemiste City Future Forum 2021
13.08.2021: Cleveroni Akadeemia kutsub noori tehnoloogiatööstusesse
13.08.2021: Üleskutse vaktsineerida ennast COVID-19 vastu
10.08.2021: Praktiline turundusõpe aitab ühildada töö ja hariduse
02.08.2021: Cleveroni Akadeemiasse robootika eriala vastuvõtt pikendatud kuni 22.08!
24.07.2021: Cleveroni Akadeemia avatud uste päev
20.07.2021: 7. oktoobril toimub teaduskonverents „Building the Virus-Resistant Company”
13.07.2021: Maris Nõgu: naeratav teeninduskogemus – mis see on ja kuidas selleni jõuda?
05.07.2021: Ülemiste City on tõusnud Eestis kolmandaks majanduspiirkonnaks
05.07.2021: Osalemine Delta Majanduskonverentsil 2021
02.07.2021: Edu&Tegu uuring vaatles, kuidas õppeasutustes rakendatakse ettevõtlusõpet
02.07.2021: Cleveroni Akadeemia pälvis jätkamiseks olulise riikliku toetuse
01.07.2021: Kaugtöö Tegija märgis
25.06.2021: Õppeosakonna lahtiolekuajad juunikuus
22.06.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 31. lennu lõpuaktus
21.06.2021: Vastuvõtt 2021/22.õa sügissemestril sisseastujatele
19.06.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor lõpuaktus 2021
14.06.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor läbis edukalt institutsionaalse akrediteerimise
13.06.2021: Plyke’i meeskond võitis rohepöörde kategooria
31.05.2021: STARTERtallinn programmi võitjad
28.05.2021: Kõrgkoolilt ettevõttele vol.9 sündmusel pühenduti talendikesksusele
26.05.2021: Parim Teenindaja 2021 konkursi suur finaal
26.05.2021: Äripäeva raadio: õpe Mainoris paneb ka äriliselt mõtlema
19.05.2021: ABB AS ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
14.05.2021: Distantsõpe jätkub koos eranditega kevadsemestri lõpuni (täiendatud)
29.04.2021: Kuidas õpetatakse ettevõtlust Eestis, USA-s ning Bosnia ja Hertsegoviinas? Värsket koostööd tähistav veebinar arutas
25.04.2021: Annetamine Haanja koolile
23.04.2021: „Naised tehnoloogias“: usk, kirg ja julgus aitavad iganenud stereotüüpe murda
22.04.2021: Virtuaalkonverents "Naised tehnoloogias"
14.04.2021: Muudatused õppetöö korralduses jätkuvad kuni 25.04.2021
30.03.2021: Muudatused õppetöö korralduses jätkuvad kuni 11.04.2021
29.03.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Jaapani Oita Ülikooli ühisprojekt avas tee Eesti ja Jaapani tudengite koostööle
09.03.2021: Millised tulevikuoskused tõusevad tööturul hinda? Eesti suuremad ülikoolid põhjendavad
26.02.2021: Rektor Mait Rungi: välistudengid – vajalikud talendid ja majandusse panustajad
15.02.2021: Muudatused õppetöö korralduses alates 16.02.2021
10.02.2021: Global Game Jam Online
20.01.2021: Ülemiste City koolituskrediidi programm
11.01.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 30. lennu talvine lõpuaktus
07.01.2021: Era- ja rakenduskõrgkoolide muutunud väljundid uuenevas maailmas

Millised trendid kujundavad hariduselu homme ja millist rolli etendavad seejuures rakenduskõrgkoolid, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi.

Oleme hoogsalt astumas mitmekesisesse haridus- ja tööelu trendide maailma: elukestev õpe, töökohapõhine õpe, distantstöö ja -õpe, kodukontor, vabakutselisus, projektipõhisus, üldpädevuste olulisus, erialateadmiste lühiajalisus, tehnoloogia areng, olemasolevate töökohtade kadu ja uute teke.
Epidemioloogilise olukorra ja nimetatud trendide valguses võib tuleviku kõrghariduses distantsõppureid olla üle poole. Eelkõige tehnoloogia arengust tõukuv erialateadmiste lühiajalisus tähtsustab elukestvat õpet, millest tulenevalt täienduskoolituste osakaal kasvab ja tasemeõppe oma kahaneb.
Sündimas on täiesti uued ametikohad ja erialad, palju on automatiseeritut, vajatakse üha enam lühikesi uue tehnoloogia õppe sutsakaid. Bologna 3+2 aastaste programmide kõrvale on saabumas nanokraadid. Tekib võimalus oma haridus eri kõrgharidusasutuste moodulite põhjal ise kokku panna.
Rõhuasetus õppes kandub individuaalsele diskussioonile, mis seab õppejõududele hoopis uued nõudmised.
Maailma parimad ülikoolid, teadlased ja õppejõud on teinud tipptasemel veebikursusi. On hinnatud, et igal aastal võtavad kümned miljonid tudengid ligi 10 000 kursust ligi tuhandest ülikoolist. Aeglaselt juurdunud mudelit täna hinnates võib parafraseerida asjaomaseid: kevadel saabunud sunduslik distantsõpe on tulnud, et jääda. Ühtlasi suureneb rahvusvahelistumine – hariduse eksport ja Eesti saadikute arv maailmas kasvab, immigratsiooni seejuures tõstmata. Tudengid muutuvad väga mobiilseks, kõrgkoolid hakkavad samuti reisima. Vaatamata virtuaalsusele on traditsiooniline kool olnud pikalt klubi, kuhu kuulutakse samadel alustel – kontaktide ja koostööpartnerite leidmiseks, mis uutes oludes kannatab.
Rõhuasetus õppes kandub individuaalsele diskussioonile, mis seab õppejõududele hoopis uued nõudmised. Kui varem oli oluline suur lugemus ja pedagoogilised oskused, siis nüüd kiire reageerimine ja väitlusvõime. Google’i ajastul ei pea enam keegi fakte meelde jätma. Praktiline muutub olulisemaks ja õpe personaalsemaks.
Tasuta hariduse varjuküljed
Tasuta hariduses võivad veelgi suureneda teatud arvtrendid (nt erialavahetused ja katkestamised). «Tasuta lõunad» on esmapilgul toredad, kuid ei pane inimest tõeliselt pingutama. Maksumaksja võib sääraseid «lõunaid» kinni maksta ainult teatud piirini. Olulisem, et õpilased võtaksid õppemaksuga ise vastutuse ja tajuksid selgelt, et haridus on parim investeering. Juba praegu saaksid kõrgkoolid kehtestada õppemaksu paljudele erialadele, ilma et tekiks probleemi huviliste arvus.
Üle poole üliõpilastest käib õpingute ajal tööl. Tänaseid tööturuvajadusi, Eestis omandatavaid erialasid ja riikliku pearahasüsteemi samm-sammulist parendamisvajadust silmas pidades oleks kõrghariduse omandamisel mõistlik mõelda voucher-süsteemile. Selle saaksid kõik keskhariduse omandanud tööellu astujad, mida võiks piiranguteta kasutada nii kodu- kui välismaa kõrgkoolides olenemata nende omandivormist.
Kuidas kutse-, rakenduskõrg- ja kõrgharidus omavahel positsioneeruvad? Üks algne eraldusjoon – praktilisuse osakaal – on hakanud selgelt ähmastuma. Rakenduskõrgkoolid pakuvad rakenduskõrgharidust ja magistriharidust. Riiklikud kõrgkoolid liiguvad ettevõtete rakenduslikkuse ja praktilist õpet tahtvate üliõpilaste soovil rakendushariduse valdkonda. Mõni rakenduskõrgkoolomakorda pakub kutseharidust ja kutsekool rakenduskõrgharidust. Eri visioonides mainitakse rakenduskõrgkoole järjest vähem, ehkki tööjõuturul märkame kasvavat vajadust rakenduskõrghariduse järele.
Eestis nähakse kõrgkoole eelkõige haridusasutustena ja vähem ettevõtete arenduspartneritena. Kuid kõrgkoolide kaasamine teadus- ja arengutegevusse (T&A) lubab ettevõttele kulude kokkuhoidu, sest sel juhul ei pea T&A meeskonda püsivalt palgal hoidma ja saab kaasata riiklikke vahendeid. Riiklik rahastus ühisprojektidele ja rakenduskõrgkoolidele tagaks rakendusuuringutele soovitud arengu. 1990ndatel välja tulnud kolmikheeliksi mudel rõhutab erasektori ja kõrgkoolide koostöös riigi rolli, sest erasektoril napib jõudu kõrgkoolidelt tööde tellimiseks. Rakenduskõrgkoolidele suunatud püsiv T&A rahastus looks soodsad tingimused valdkonna arenguks, lähendaks rakendusuuringute mahtu meie eeskujuriikidele ning lubaks paremini arendada rakenduskõrgkoolide uurimistöö võimekusega personali. Kompetents, soov ja vajadus koostööks on olemas, vajalik on rahastus.
Eestis nähakse kõrgkoole eelkõige haridusasutustena ja vähem ettevõtete arenduspartneritena.
Erinevused kutsehariduse, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide vahel tulevad esile erialaõppe ja üldpädevuste suhestumises. Rõhk üldpädevustele on suurem rakendus- ja kõrghariduses, kus keskendutakse spetsialistide ja juhtide väljaõppele. Sinna kuuluvad sotsiaalsed (esinemisoskus, grupitöö) ja muud oskused (loomingulisus, ettevõtlikkus), mis on hakkama saamiseks väga vajalikud, kuid mille omandamisele pööratakse tähelepanu järjest hilisemas õppurite arengufaasis.
Igavene nooruslik käitumine, uue ajastu töökohtade sisu kiire muutumine ja vanade kadu soosivad töökohtade vahetamist, huvide muutumine ja vähene lojaalsus aga eksperimenteerimist. Kirjeldatu suurendab vabakutselisust ja kodus töötamist ning see omakorda õpingute üldpädevuste tähtsust.
Korporatiivkõrgkool kui päästerõngas
Meie riik on väga liberaalne, paljud traditsioonilised valdkonnad on liikunud erakätesse või vahepealsesse vormi (vabatahtlikud päästeametnikud, turva, naabrivalve, MUPO, erahaiglad ja -kliinikud). Riik soosib ka eraharidust – religioosseid, regionaalseid ja spetsiifilise õppemetoodikaga üldhariduskoole. Maailmas on ka palju kõrgkoole erakätes. Sel mudelil on tulevikku. Miks?
Kasvõi seepärast, et riikides, kus kirjeldatud mudel levinud, on paljud kõrgkoolidjõudnud maailma tippu. Ollakse proaktiivsed ja ühiskonda suunatud. Erakõrgkool ei ole ju midagi teistsugust. Kuna ta peab vastama kehtestatud kvaliteedinormidele ja regulatsioonides on vähe erisusi, oleks arenguks mõistlik baasfinantseerimise laienemine. 1990ndad on möödas. Erakõrgkoolid teenivad teaduse ja õppe osas avalikku huvi läbi regionaalsete õppekeskuste, rakendusuuringute, välisüliõpilaste eesti keele õppe ja erialade, mida riiklikud kõrgkoolid ei paku sootuks või piisaval tasemel (nt robootika, IKT).
Tööandjad kurdavad, et nad ei saa spetsialiste, kes suudaks esimesel päeval täismahus tööle asuda, sest sisseelamiseks on vajalikud eelnevad, sageli mitmekuused koolitused. Korporatiivkõrgkooli mudel pakub paindliku lahenduse nii uute kui olemasolevate töötajate osas. Tööandja toetab õppijat-töötajat kogu stuudiumi või spetsialiseerumise, näiteks aasta, vältel.
Kaugõppel töötaja saab aga kuus paar päeva vaheldust, toodab rohkem ideid, viib õppe käigus läbi tööandja uuringuid ja analüüse, leiab uusi kontakte, saab rahvusvaheliselt tunnustatud hariduse, õppemaksud on tööandjale maksuvabad ja seetõttu soodsam kui palga tõstmine. Töökohapõhise õppevormi korral toimub osa õpet ettevõttes, kus täidetakse praktilisi tööülesandeid, mis tagab koheseks tööle asumiseks vajalikud praktilised oskused ja kogemuse. Korporatiivkõrgkool sobib nii olemasolevatele kui uutele erialadele.
EEK Mainori ja Cleveroni koostöös loodud Cleveroni akadeemia on hariduslikult, äriliselt ja regionaalselt unikaalne ettevõtmine, mis pälvis 2020 haridusteo auhinna. Tegemist on korporatiivkõrgkooliga, kus ettevõte lahendab tööjõuvajaduse läbi kaasava töökohapõhise õppe töötaja jaoks parimal moel.

Mait Rungi, D.Sc.
rektor
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Üliõpilasele

Sisenemine

Sisenemine

2023

2022

2021

2020