Uudised

• 22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
• 18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
• 15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
• 11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
• 05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
• 03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
• 02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
• 31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa
• 28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
• 27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
• 25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
• 24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
• 22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
• 19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
• 14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
• 11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
• 07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
• 04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
• 01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
• 26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
• 21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
• 18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
• 15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
• 14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
• 13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
• 11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
• 07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
• 05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
• 01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
• 23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
• 20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
• 18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
• 16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
• 14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
• 12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
• 10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
• 07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid

2018

• 28.12.2018: Janus Paurman: jõulupeo asemel maksa palka
• 18.12.2018: Edu saladus peitub tulemusrikka nurjumise oskuses
• 16.12.2018: Riskiinvestoritest on suur kasu personaliteemade lahendamisel
• 14.12.2018: Ajame õiget asja - tunnustus tehtud töö eest
• 12.12.2018: Ükski põlvkond ei ole parem kui teine
• 10.12.2018: Järjekindlus ei ole jäärapäisus
• 06.12.2018: Kas lihtsalt kohustuslik kirjandus või uus juhtimis- ja ettevõtluspiibel
• 28.11.2018: Janus Paurman: normaalse riigi kulud ei tohiks elust kiiremini kasvada
• 19.11.2018: Kristjan Liivamägi: konservatiivsete pensionifondide reaaltootlus jääb lähiaastatel negatiivseks
• 12.11.2018: Kas Avatud Kõrgkooli tuleb minna siis, kui teistes koolides enam midagi õppida ei ole?
• 09.11.2018: Janus Paurman: maksureform pani eestlased ise ümbrikupalka nõudma

  
  Ettevõtluskõrgkooli Mainor õigusõppejõu Janus Paurmani sõnul muutis viimane tulumaksureform ümbrikupalga saamise nii ahvatlevaks, et nüüd nõuavad seda juba inimesed ise.

   

  Janus Paurmani sõnul oli „mustalt“ maksmise initsiatiiv seni pigem ettevõtete poolel, kuid nüüd on see läinud üle töötajatele. “Maksuameti hinnangul saab ümbrikupalka 10 – 15 protsenti töötajatest. Tööjõupuuduse tingimustes on järjest rohkem inimesi nõus minema tööle vaid tingimusel, et neile makstakse ametlikult tulumaksuvaba 500 eurot ning ülejäänu laekuks mustalt,” rääkis Paurman.

   

  “Maksureform tegi kiusatuse saada osa töötasu ümbrikupalgana selgelt suuremaks. Kui varem oli tulumaksuvaba summa 180 eurot, aga nüüd 500, siis on pettusega võidetav kasu töötaja jaoks oluliselt suurem. Tööandja ei võitnud reformiga midagi, tema maksab ikka 500-eurose töötasu pealt kõik maksud ära. Töötaja seda ei tee ning talle jääb tunne, et ei peagi enam üldse makse maksma,” rääkis Mainori õppejõud.

   

  Paurmani sõnul ei peaks firmad mingil juhul musta palga maksmise ettepanekuga kaasa minema, sest praeguse seadusandluse kohaselt vastutavad maksupettuse eest täielikult ettevõtted, sõltumata kelle initsiatiivil sellise töökorralduseni jõuti. “Maksukontrolli sattudes peab ümbrikupalka maksev ettevõtte arvestama, et tema kannab kõik riskid – täiendavad maksud, intressid ja trahvid, mis kokkuvõttes on ettevõtte jaoks suur lisakulu. Töötaja tuleb tänasel päeval sellest olukorrast puhtal või lausa isegi võitjana välja, sest maksukontrolli tulemusena tema ametlik sissetulek enamasti suureneb,” rääkis Paurman.

   

  “Kindlasti ei saa enam väita, et ümbrikupalga maksmise initsiatiiv tuleks ainult tööandjatelt. Seetõttu peaks pool vastutusest olema kindlasti töötaja kanda. Jagatud vastutus parandaks selgelt maksulaekumist ning jagaks vastutuse võrdsemalt poolte vahel,” ütles Paurman ja lisas, et peamiselt on sellised probleemid suure sularahakäibega sektorites nagu ehitus ja toitlustus.

• 06.11.2018: Rektor Mait Rungi inauguratsioonikõne