Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Suur-Sõjamäe 10a, Tallinn, Estonia eek@eek.ee +372 610 1900

Uudised

2018

  • 28.12.2018: Janus Paurman: jõulupeo asemel maksa palka
  • 18.12.2018: Edu saladus peitub tulemusrikka nurjumise oskuses
  • 16.12.2018: Riskiinvestoritest on suur kasu personaliteemade lahendamisel

    Lisaks investeeringule, mis riskikapitalistid iduettevõttesse panustavad, on neist kõige enam kasu uute töötajate värbamisel ning kontaktide sõlmimisel. Küll aga ei abista investorid toote arendamisel ja müümisel ning klientide leidmisel.


    Kristiina Tuisu
    magistritöös (juhendas Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi) selgus üllatuslikult, et kuigi iduettevõtjad olid avaliku sektori toetuste suhtes pigem negatiivselt meelestatud, kasutasid kõik uuringus osalenud ettevõtted algusaastatel just riiklikke toetusi. Eestist on alguse saanud mitmed rahvusvaheliselt tuntud edulood. Skype’i müümine 2005. aastal 2,3 miljardi euro eest eBayle tõi Eesti iduettevõtted esimesena globaalsele ükssarvikute (ehk vähemalt miljardilise turuväärtusega ettevõtete) kaardile ja kohalikku ettevõtluskeskkonda nii uusi kogemusi kui ka rahastajaid.


    Aastal 2014 viis Arengufond läbi uuringu, kus selgus, et kuigi Eesti on nii uutele ideedele kui ka start-up’idele väga avatud, on iduettevõtjatel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise äri kasvatamisel järgmised kitsaskohad: seemnefaasi kapitali vähene pakkumine, spetsialistide puudus ning teadmiste ja oskuste nappus, mis puudutab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise toote arendamist ning äri kasvatamist. Need kitsaskohad on säilinud tänaseni.

    Eestis on start-up’ide ökosüsteemi kas otseselt või kaudselt aidanud arendada ka riik. Takistuste leevendamiseks on riigi tasandil seatud kaks suuremat eesmärki: arendada kapitaliturge ja soodustada riskikapitali arengut. Miks just riskikapital? Arvatakse, et lisaks rahale toovad riskiinvestorid ettevõttesse ka muud väärtust. Nad jagavad näiteks kogemusi nii juhtimise tasandil kui ka müügikanalite kohta, toovad kaasa suure kontaktvõrgustiku, kasvatavad start-up’i usaldusväärsust ja/või aitavad seega vallutada globaalseid turge.

    Kuigi rahvusvaheliselt on tehtud mitmeid teaduslikke uuringuid, ei saa neid tulemusi otse Eestile laiendada, sarnase sisuga uuringuid poldud aga Eestis varem tehtud. Seega ei olnud tegelikult teada, kas ja milliseid väärtusi investorid Eesti iduettevõtetesse on tegelikult toonud on. Just seetõttu otsustasid autorid praktilisest elust tulenevate ettevõtete näidete toel välja selgitada, milline mõju on riskikapitali investoritel iduettevõtetele, eelkõige just ärimudelile ning juhtimisele. Välisuuringute põhjal arvestasime tõsiselt võimalusega, et mõju võib olla oodatust suurem ja sekkuvam.

    Eesti iduettevõtete uuring

    Uurimuses osales kuus Eestis tegutsevat iduettevõtet, kellel on kogemused riskikapitali kaasamisega. Tegu on tehnoloogiaettevõtetega, kolm neist oli selleks hetkeks Eestis enim kapitali kaasanud ettevõtet. Mis puudutab rahastamist, siis Eesti start-up’id kasutavad oma tegevuse rahastamiseks kõiki turul olevaid võimalusi: laene, riskikapitalistide raha, avaliku sektori rahastust, ingelinvesteeringuid ja ka FFFi (inglise keeles friends, fools and family). Riskikapitali kaasamist peavad start-up-ettevõtjad ise valdavalt üheks kõige mõistlikumaks rahastamise vahendiks, kuid samas oli ka neid, kes tunnistasid, et puudus alternatiiv. Kuna iduettevõtetel puuduvad finantsajalugu ja muud garantiid (nt materiaalne vara), siis pangad alati raha ei laena.

    Lisaks selgus üllatuslikult, et kõik uurimuses osalenud iduettevõtted olid ettevõtet alustades kasutanud avaliku sektori rahastust, nii kohalikke otsetoetusi kui ka Euroopa Liidu grante. Silicon Valleys näiteks on riiklikud grantid või otsetoetused üsna haruldased. See tähendab, et riiklik rahastamine on Eestis iduettevõtete hulgas laialdaselt levinud ja muudatused, mida riik otsetoetuste suhtes ette võtab (kas nende vähendamine või lõpetamine), mõjutavad iduettevõtteid algusaastatel otseselt.


    Samas olid ettevõtjad avaliku sektori rahastuse suhtes pigem negatiivselt meelestatud. Toodi välja, et see soodustab skeemitamist ja on liiga bürokraatlik. Kokkuvõttes võib väita, et riiklikke toetusi kasutatakse küll ettevõtte loomisel, aga hiljem minnakse võimalusel üle teistele rahastusallikatele.

    Analüüsi tulemustest joonistusid välja mitmed asjaolud, mida riskiinvestorid iduettevõtetes mõjutavad. Olulisemana olgu nimetatud, et investoritel on mõju personalile (nii värbamisele kui ka ettevõtte struktuurile), ettevõtte kontaktvõrgustikule ja optsioonisüsteemile.

    Mõju pole igapäevaselt tunda

    Kuigi mitmed iduettevõtjad arvasid intervjuu alguses, et riskiinvestorid nende ärimudelit eriti ei mõjutanud, selgus vestluste käigus, et investorite mõju ärimudelile oli täiesti olemas. Lihtsalt igapäevase töö käigus ei tunnetata seda otseselt.

    Selgelt on kõige rohkem investorid mõjutanud kõike, mis on seotud inimestega. Riskikapitalistidest on olnud abi nii meeskondade kasvatamisel kui ka otseselt uute töötajate värbamisel, eriti välisturgudel. Mitmed iduettevõtjad väitsid seejuures, et investorite kontaktide kaudu on ettevõttesse värvatud võtmetöötaja juhtivale positsioonile. Ent lisaks töötajatele on investorid vahendanud ka teisi kontakte, näiteks mentoreid, järgmise ringi investoreid, teenusepakkujaid (raamatupidaja, jurist vms) või kasvõi neid, kes on soovinud ettevõtet osta.

    Nagu juba mainitud, selgus ka, et investorid on mõjutanud ettevõtte valitsemist ehk juhtimisprotsesse laiemalt. Näiteks seati mõnes iduettevõttes pärast investori tulekut sisse korralised ja läbimõeldud nõukogu koosolekud ja uus raporteerimise kohustus. Sellise parima juhtimispraktika tutvustamine on tegelikult vajalik just tehnilise taustaga noorte ettevõtete puhul. Samas toodi välja ka olukordi, kus start-up võttis riskiinvestori kaasamise tulemusena suuremaid riske kui muidu ja kus kaasnes pideva kapitali kaasamisega seotud suur põhitegevusega mitteseotud ajakulu. Lisaks ütlesid mitmed, et otseselt juhtimisotsustesse ei ole riskikapitalist sekkunud.

    Mida investorid ei tee?

    Selgus, et nad ei aita leida kliente ega tegeleda tootearendusega. Viimast kinnitasid kõik uuringus osalenud iduettevõtted. Seega peab iduettevõtja oskama ise oma toodet või teenust arendada, et see potentsiaalsetele klientidele huvi pakuks. Kuigi eksportturgudele laienemine on Eesti ettevõtetele suur väljakutse, olid iduettevõtjad kujunenud olukorraga rahul, tuues välja, et investori sekkumine tootesse oleks liig ning seda nad ei ootagi. Investorite mõju jääb kaudseks ka kliendisuhete puhul: klientide leidmine on iduettevõtja töö. Riskikapitalistide investeeritud rahast on pigem kasu müügitiimi ja -juhi palkamisel, ent müük tuleb teha endal.

    Muidugi peab iduettevõtja arvestama, et iga investeeringuga sõlmitakse ka uus osanike leping ja vaadatakse üle senine optsiooniskeem ning töötatakse ilmselt välja uus. Siinkohal läksid iduettevõtjate kogemused lahku. On neid, kellele riskikapitalist oskas soovitada head optsiooniskeemi, kuid juhtus ka seda, et investorist polnud abi. See tähendab, et enda huvide kaitsmisel on paremas olukorras need iduettevõtjad, kellel on väga head juriidilised teadmised või võimalus neid teenusena sisse osta.

    Kokkuvõtteks võib öelda, et riskiinvestorite mõju on positiivne. Plussid on suuremad kui mõned miinused ja riskiinvestorite mõju on ettevõtte sisemistes küsimustes (inimesed, töökultuur) suurem kui välistes (müük, eksport).

    Ilmunud: ajakiri Director, 29.11.2018, https://director.ee/riskiinvestoritest-on-suur-kasu
    Autor: Kristiina Tuisk, Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik

  • 14.12.2018: Ajame õiget asja - tunnustus tehtud töö eest
  • 12.12.2018: Ükski põlvkond ei ole parem kui teine
  • 10.12.2018: Järjekindlus ei ole jäärapäisus
  • 06.12.2018: Kas lihtsalt kohustuslik kirjandus või uus juhtimis- ja ettevõtluspiibel
  • 28.11.2018: Janus Paurman: normaalse riigi kulud ei tohiks elust kiiremini kasvada
  • 19.11.2018: Kristjan Liivamägi: konservatiivsete pensionifondide reaaltootlus jääb lähiaastatel negatiivseks
  • 12.11.2018: Kas Avatud Kõrgkooli tuleb minna siis, kui teistes koolides enam midagi õppida ei ole?
  • 09.11.2018: Janus Paurman: maksureform pani eestlased ise ümbrikupalka nõudma
  • 06.11.2018: Rektor Mait Rungi inauguratsioonikõne