2021
- 11.01.2021: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 30. lennu talvine lõpuaktus
- 07.01.2021: Era- ja rakenduskõrgkoolide muutunud väljundid uuenevas maailmas
2020
- 23.12.2020: Rektori jõulutervitus
- 11.12.2020: Muudatused õppetöö korralduses alates 14.12.2020
- 30.11.2020: EEK Mainor uus teadusjuht on Marina Järvis
- 12.11.2020: Edasi lükatud! Kõrgkoolilt ettevõttele vol 9: “Kuidas luua talentidele motiveeriv elu- ja töökeskkond?”
- 28.10.2020: Selgusid Eesti parimad praktikandid
- 27.10.2020: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev 2020
- 22.10.2020: Kuidas digitaliseerimisega hakkama saada?
- 21.10.2020: Puhka Eestimaal!
- 20.10.2020: Intervjuu kolleegiga: Olga Uhabakin
- 16.10.2020: Piret Mürk-Dubout Tallinkist: meil on olnud palju suuri plaane, nüüd on need riiulile pandud.
- 14.10.2020: Kaimar Karu muutustest: suurem osa ärijuhte ei tea täpselt, mida nad teevad.
- 13.10.2020: Marina Kaljurand: üleeuroopalise digimaksu tulek on vaid aja küsimus.
- 10.10.2020: Baltika endine juht Mae Leyrer: töötajad ei julgenud avalikult rääkida, nad kartsid eksida, sest neid vigu karistati
- 08.10.2020: Aasta pereettevõte - Mainor AS
- 08.10.2020: Kaheksas EEK Mainor rahvusvaheline ettevõtluskonverents “Kuidas tänases maailmas kokkujooksmist vältida?”
- 04.10.2020: Eestis ainulaadne ettevõtlusvaldkonna algatus pälvis aasta haridusteo tiitli
- 23.09.2020: sTARTUp Gaming 2020
- 16.09.2020: 8. oktoobril toimub ettevõtluskonverents „How to avoid getting stuck into today’s world”
- 14.09.2020: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kutsub visioonipäevale
- 11.09.2020: Tööpakkumine: Tartu õppekorralduse spetsialist
- 10.09.2020: Aasta Tegu 2019 auhindade üleandmine - Cleveroni Akadeemia
- 08.09.2020: Koroonaviiruse COVID-19 leviku tõkestamise ennetusabinõud, soovitused ning juhised haigusjuhtumi avastamise korral
- 31.08.2020: Meie suudame mõjutada noorte juhtide tulevikuotsuseid
- 27.08.2020: Cleveroni Akadeemia pälvis Regionaalmaasika auhinna
- 30.07.2020: Turismisettevõtjal ei ole probleeme. Ainult väljakutsed.
- 24.07.2020: Tööpakkumine: tarkvaraarenduse õppejõud
- 22.07.2020: Tööpakkumine: õppekorralduse peaspetsialist
- 09.07.2020: 29. lennu parimad lõputööd ja cum laude lõpetajad
- 06.07.2020: 2020/2021 õppeaastal juhib Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu EEK Mainor
- 03.07.2020: EEK tudengi lugu: Marje Kirsipuu - eduelamuste otsinguil
- 30.06.2020: Kadi Pärnits: peame tagama inimestele töö ja piisava sissetuleku
- 29.06.2020: Selgusid Ü. Pärnitsa nimelise haridusfondi stipendiumi saajad
- 21.06.2020: Aasta Õppejõud 2020 tiitli pälvis...
- 19.06.2020: Kuidas kriisis investeerida ja rahaga ümber käia?
- 18.06.2020: Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja kulutavad elamisele 35 miljonit eurot aastas
- 17.06.2020: Uutmoodi lõpuaktus
- 14.06.2020: Otsime kogemustega eksperte ja analüütikuid
- 12.06.2020: Walk-in sisseastumisvestlused EEK Mainoris
- 11.06.2020: Kandideerimine TUDENGITEGU 2020 konkursile on alanud
- 10.06.2020: Tööpakkumine: haridustehnoloog
- 09.06.2020: EEK Mainor läbiviidud uuringust selgus: Ülemiste City on viies majanduslinn Eestis
- 08.06.2020: Näita õpetajale, et hoolid
- 21.05.2020: Ülemiste City kuulutab välja lõputööde stipendiumikonkursi tuleviku linnaku arendamiseks
- 12.05.2020: Eesti noorte heasse finantskirjaoskusesse panustab ka EEK Mainor
- 04.05.2020: Õppe- ja töökorraldus alates 4. maist
- 22.04.2020: Kuidas me koroonakriisiga hostelis toime tuleme
- 21.04.2020: EEK Mainor #püsinkodus väljakutse
- 17.04.2020: Avatud on kandideerimine Ülo Pärnitsa nimelise haridusfondi stipendiumitele
- 08.04.2020: Ettevõtluskõrgkool Mainor võttis digiväljakutse vastu
- 06.04.2020: Kõrgkoolide ühispöördumine
- 02.04.2020: Rektori pöördumine #saamehakkama
- 31.03.2020: Esimesed e-eelkaitsmised on toimunud
- 25.03.2020: Koroonaviiruse leviku takistamise meetmed
- 24.03.2020: Aasta tegu 2019: Cleveroni Akadeemia
- 18.03.2020: Algab kandideerimine ABB stipendiumprogrammi
- 08.03.2020: Töökohapõhine õpe lähtub eelkõige tööandja vajadustest
- 02.03.2020: Rakenduskõrgharidus aastal 2035
- 29.02.2020: Sõna on tudengil: vanemaealiste diskrimineerimine
- 20.02.2020: Tudengid töövarjutavad Ülemiste City ettevõtteid
- 10.02.2020: Tunnustasime tuleviku tegijaid 2000 euro väärtuses stipendiumitega
- 05.02.2020: Välistudengi kogemus: Raske on leida Eestis midagi halba
- 04.02.2020: Tallinnas algab homme Eesti esimene personalijuhtimise häkaton
- 03.02.2020: VOOG on uus KOHT - kvaliteedijuhtimine läbi kliendi teekonna
- 31.01.2020: Toomas Saalile omistati emeriitprofessori aunimetus
2019
- 23.12.2019: Tööpakkumine: õppeprorektor
- 23.12.2019: Tööpakkumine: arendus- ja partnerlussuhete juht
- 17.12.2019: Eesti esimene personalijuhtimise häkaton
- 10.12.2019: Robootikatudengid usuvad - Cleveronist võiks saada uus Apple
- 04.12.2019: Podcast: kuidas on Eestis võimalik erakooli pidada?
- 22.11.2019: Finantsekspert: Coop Panga aktsiad - osta või mitte?
- 15.11.2019: Tööpakkumine: teadur
- 13.11.2019: EEK vilistlane: praegusest „udupeast” saab edaspidi su ülemus
- 10.11.2019: Õppejõud soovitab: mida peaks ja ei tohiks pensionisamba rahaga teha
- 06.11.2019: Arvamus: üks tootearendus, palun!
- 04.11.2019: Tööpakkumine: andmekoguja
- 30.10.2019: Meie tudengi lõputöö pälvis kõrge tunnustuse
- 28.10.2019: Uuring: välistudengid õpiksid rohkem eesti keelt
Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor läbiviidud küsitlus näitas välistudengite suurt huvi eesti keele õppe vastu. Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor ja Meie Eesti toimetaja Martin Ehala analüüsib oma ülevaates õpimotivatsiooni, suhtlustõrgete ja eesti keele õppe mahu seoseid.
Sellest õppeaastast alates on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Eestis esimene, mille õppekavades on välisüliõpilastele 12 ainepunkti mahus kohustuslikku eesti keele õpet. Varem oli Mainori bakalaureuseõppes eesti keele õppe maht kolm ainepunkti ning magistriõppes ei olnud üldse eesti keelt. Oktoobri keskel korraldasin Mainori välistudengite seas küsitluse, kuidas nad sellesse suhtuvad.
Küsitluse korraldas kõrgkool oma elektroonilise tagasisidesüsteemi kaudu. Küsitluskutse saadeti laiali siselisti kaudu, vastamine oli vabatahtlik ning anonüümne, samas julgustasid õppejõud loengutes üliõpilasi küsitluses osalema. Küsimustik oli ingliskeelne. Vastused saatis 204 üliõpilast, see on kaks kolmandikku Mainori välistudengitest. Osalenuid oli üsna ühtlaselt neljalt õppekavalt: 70 protsenti neist õppis ärijuhtimise erialasid ja 30 protsenti IT-erialasid; 60 protsenti oli bakalaureuseõppes ja ülejäänud magistriõppes.
Sihiks on keeleoskusJuba esmane analüüs seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, et välistudengid ei ole huvitatud eesti keele õppimisest. Nagu graafikul näha, on 48 protsenti vastanuist väga huvitatud ja 26 protsenti huvitatud eesti keele õppimisest. Mittehuvitatuid ja ükskõikseid on alla 14 protsendi.
Küsimusele, kui hästi vastab õppekavas olev keeleõppe maht vajadustele, vastas alla 21 protsendi, et ei vaja üldse eesti keele kursusi või sooviks neid vähem, 77 protsenti oli eesti keele õppe mahuga rahul või soovis rohkem. Rohkem eesti keele õpet soovis 75 protsenti neist, kellel ei olnud eesti keele õpet õppekavas üldse, ning 56 protsenti neist, kellel oli seda vaid kolme ainepunkti mahus. Seega pole kahtlust, et välistudengitel on niihästi huvi eesti keele õppimise vastu kui ka soovi teha seda mahus, mis tagab toimiva keeleoskuse.
Kindlasti on eesti keele õppimise huvi taga soov suurendada sellega oma võimalust leida pärast lõpetamist Eestis tööd. Seda tunnistas 68 protsenti vastanutest. Kuid Eestisse tööle jäämine on vaid asja üks külg. Vastustest ilmnes selgesti eesti keele oskuse vajalikkus ka Eestis õppimise jaoks: 35 protsenti pidas seda hädavajalikuks, 25 protsenti vajalikuks ja 20 protsenti mõnevõrra vajalikuks. Alla 10 protsendi välistudengeist leidis, et eesti keele oskust pole talle Eestis õppimiseks vaja ja 10 protsenti ei osanud vastata.
Korrelatsioonianalüüs näitas, et keeleoskuse vajalikkuse tunnetamine eluks välistudengina on tugevas seoses eesti keele õppimise huviga (r = 0,57; Spearmani korrelatsioonikordaja r näitab seose tugevust skaalal 0 kuni 1, kusjuures 0,1 kuni 0,3 on nõrk seos, 0,3 kuni 0,5 keskmine seos, ja üle 0,5 tugev seos; kõik selles artiklis toodud seosed on statistiliselt olulised vähemalt 95-protsendilise tõenäosusega).
Samas on keeleõppimishuvi seos sooviga leida Eestis lõpetamise järel tööd oluliselt nõrgem (r = 0,16). Seega pole õige arvata, nagu oleks Eestisse jäämise soov kõige tugevam eesti keele õppimist motiveeriv tegur - tugevaim tegur on Eestis edukalt hakkamasaamine välisüliõpilasena. See ilmnes ka sellest, et need, kes leidsid, et eesti keel on Eestis õppimiseks vajalik, nägid ka vajadust rohkemate eesti keele kursuste järele (r = 0,40).
Küsitluses uuriti ka välistudengite enesehinnangut oma keeleoskusele. 30 protsenti vastas, et ei oska üldse eest keelt, ja 44 protsenti, et teab üksikuid fraase. Alla 19 protsendi väitis suutvat rääkida lihtsatest asjadest ja vaid 6 protsenti ütles, et suudab osaleda eestikeelses vestluses. Arvestades, et üle 60 protsendi vastanuist olid esmakursuslased, ei pane suur lõhe eesti keele oskuse puudumise ja õppimishuvi vahel imestama. Tähelepanuväärne on tulemus, et Mainori kõrgkooli teise ja kolmanda aasta üliõpilastest suudab enda hinnangul eesti keeles vähemalt algtasemel suhelda 35 protsenti.
Tudengid vajavad eesti keelt
Küsitluses uurisime ka seda, kuivõrd on välisüliõpilased kogenud suhtlusprobleeme eesti keele mitteoskamise tõttu. Oleme harjunud mõttega, et vähemalt Tallinnas elades saab inimene inglise keelega kenasti hakkama. Selles suhtes olid tulemused mõnevõrra üllatavad: ligi 25 protsenti väitis, et on kogenud eesti keele oskamatuse tõttu suhtlusprobleeme väga sageli, ja üle 31 protsendil oli seda juhtunud sageli.
Kogetud suhtlusprobleemid olid ka väga tugevasti seotud eesti keele õppimise motivatsiooniga: mida sagedamini on tunnetatud suhtlustõrget, seda suurem oli soov õppida eesti keelt (r = 0,49).
Selgus ka, et mida rohkem suhtlusprobleeme, seda suurem soov, et eesti keele kursusi oleks rohkem (r = 0,37).
Tajutud suhtlustõrgete sagedus oli tugevas seoses hinnanguga sellele, kui vajalikuks hinnati eesti keele oskust eluks välistudengina (r = 0,52). Ja sama ootuspärane oli tulemus, et mida parem eesti keele oskus, seda vähem probleeme. Seos oli siiski üksnes nõrk (r = 0,14). Nõrk seos on seletatav asjaoluga, et üle poole üliõpilastest on alles õpinguid alustanud, mistõttu nad ei oska eesti keelt ja Eesti kogemus on alles lühikene.
Kõige tugevam seos (r = 0,60) on selle vahel, kui huvitatud on välistudeng eesti keele õppimisest ja milline on eesti keele õppe maht tema õppekavas: mida väiksem eesti keele õppe maht, seda suurem huvi eesti keele õppe vastu. Seda mõjutab muidugi asjaolu, et teise ja kolmanda aasta üliõpilastel on eesti keele maht õppekavas väike või puudub, aga elu on juba näidanud eesti keele oskuse vajalikkust.
Rohkem infot soovide kohta- Küsitluse esimene järeldus on, et vajame korralikku uuringut välistudengite eesti keele õppe vajaduste kohta. Käesolevat küsitlust saab vaadelda kui esmast uuringut, mis näitas, et laialt levinud ettekujutus välistudengite väikesest eesti keele õppimise huvist ei pea paika, ja et ülikoolide poliitika hoida neid ingliskeelses mullis, nii et neil poleks ka vajadust eesti keelt osata, pärsib õpimotivatsiooni.
- Teiseks, arvestades välistudengite suurt soovi jääda pärast lõpetamist Eestisse tööle, tuleb seada see otseselt sõltuvusse eesti keele oskuse tasemest. Kui ikka kesktaseme eesti keele eksamit sooritamata ei ole võimalik oma elamisluba õpingute lõppemise järel pikendada, küll see motiveerib ülikoole oma õppekavades eesti keele õppe mahtu suurendama.
- Kolmandaks väärib tunnustust, et väike erakõrgkool, mis majandab ennast täies ulatuses õppemaksudest ja ettevõtete stipendiumitest, suudab välistudengitele eesti keele õpetamisel rohkem ära teha kui meie kuulsad avalikõiguslikud ülikoolid, kes, vähe sellest, et ei hooli eriti välistudengitele eesti keele õpetamisest, maksavad maksumaksja taskust nende õpingud kinni, kusjuures ministeerium annab neile veel tegevustoetusega preemiat, mida rohkem nad seda teevad.
Eesti keele õpe sõltub ülikooli meelsusestKristjan Oad, kõrgkooli tegevjuht
Tänavune õppeaasta on Eesti kõrghariduses märgilise tähendusega: esimese kõrgkoolina on Mainori ingliskeelses õppes eesti keele õpe kohustuslik nii suures mahus, et õppija omandab reaalse vestluskeele. Sealjuures sisaldub keelekursuste hind õppemaksus: nagu kogu õppe, nii katavad ka eesti keele õppe kulud välisüliõpilased ise.
Sellisel sammul on nii puhtpragmaatilised kui aatelised põhjused. Pragmaatiliselt on Eestil vaja rohkem tarka tööjõudu. Meie aina rohkem globaalsele turule müüvad ettevõtted vajavad IT-spetsialiste, aga ka müügi-, arendus- ja kliendihaldusinimesi. Tööjõupuudus kummitab kõiki. Kui inimesi juurde ei tule, jääb majandus soiku, mis tähendab vähem maksutulu, vähem raha pensionideks, maanteedeks, politseinikele, päästjatele, arstidele ja õpetajatele. Välisüliõpilane, kes maksab oma õpingud ise kinni, on parimas tööeas, ettevõtlik ja pärit perekonnast, kes on juba kuhugi jõudnud.Kristjan Oad: olles eriala omandanud, on tegu spetsialistiga, keda Eesti tööandjad saavad värvata targa äri arendamiseks. Seda muidugi eeldusel, et üliõpilane on avatud mõttele Eestisse tööle jääda ning kõrgkool on teinud endast oleneva, et tudengit õpinguajaga Eestisse lõimida. Kui õppekavas on kohustuslik suures mahus eesti keele õpe, siis ei tule kandidaat, kes ei näe oma tulevikku Eestis, ilmselt ka õppima. Õppekohad jäävad neile, kes on valmis kaaluma varianti Eestisse ka tööle jääda. Nad saavad kõrgkoolist piisava keeleoskuse, et pääseda läbi eestlastele nii omasest võõristusbarjäärist - mis aga teatavasti haihtub, kui võõras näitab, et on võtnud vaevaks eesti keele omandada.
Aatelises plaanis on küsimus selles, mis on eesmärk ja mis on vahend. Kas akadeemiline vabadus on eesmärk omaette ja eesti keel juhtub lihtsalt olema kohalik keel maalapil, kus universiteet asub? Või on kõrgkoolil moraalne kohustus teenida koduühiskonda, mille liikmed neid pealegi rahastavad?
Haridusvaldkond on Eestis detailselt reguleeritud, haridusküsimusi puudutab juba põhiseadus. Keeleküsimuses piisab, kui lugeda põhiseaduse preambulit. Välisüliõpilastele suures mahus eesti keele õppe kohustuslikuks tegemine on lähtunud maailmavaatelisest seisukohast, et Eesti tulevik globaalses ja ränderohkes maailmas on olla paljurahvuseline, samal ajal eestikeelne ühiskond.
Leidub neid, kes arvavad, et välisüliõpilastelt eesti keele õppimist nõuda on natsionalistlikult kitsarinnaline. Siin on asi pigem vastupidi: tehes välistudengitele eesti keele õppe kohustuslikuks, aitab kõrgkool kaasa Eesti muutumisele mitmekesisemaks ühiskonnaks. On eesti kultuuri huvides, et ingliskeelsed õppekavad sisaldaks nõuet õppida ära eesti keel. On Eesti riigi huvides, et ingliskeelne kõrgharidus oleks isemajandav, see tähendab adekvaatselt suurte õppemaksudega, ega koormaks niigi pinges riigieelarvet.
Mainoris, kus õpib veidi üle 300 välisüliõpilase, sündis otsus lisada ingliskeelsesse õppesse kohustuslikud suuremahulised eesti keele kursused umbes aasta tagasi. Kurioosse faktina nägi haridus- ja teadusministeerium samal ajal vaeva, et maksumaksja rahast ülalpeetavad avalik-õiguslikud ülikoolid, kus õpib üle 4000 välisüliõpilase, oleksid valmis võtma üldse mingit kohustust. Nagu võis kuulda haridus- ja teadusministrilt arvamusfestivalil, oli kõige suuremaks puiklejaks rahvusülikool Tartu Ülikool. Ning vaidluskohaks oli kuue ainepunkti mahus eesti keele ja kultuuri õpe, sedagi mitte kohustuslikuna. Seega saab välistudengitest endiselt üle 80 protsendi hariduse täiesti või osaliselt maksumaksja raha eest ja ilma, et nad peaksid eesti keelt õppima. See ei ole ei meie kultuuri, riigi ega majanduse huvides.
Avaldatud:
https://leht.postimees.ee/valistudengid-opiks-rohkem-eesti-keelt
Lisainfo:
Kristjan Oad
kristjan.oad@eek.ee - Küsitluse esimene järeldus on, et vajame korralikku uuringut välistudengite eesti keele õppe vajaduste kohta. Käesolevat küsitlust saab vaadelda kui esmast uuringut, mis näitas, et laialt levinud ettekujutus välistudengite väikesest eesti keele õppimise huvist ei pea paika, ja et ülikoolide poliitika hoida neid ingliskeelses mullis, nii et neil poleks ka vajadust eesti keelt osata, pärsib õpimotivatsiooni.
- 23.10.2019: Üllatav uuring: 60-aastane startupper on kolm korda edukam kui 30-aastane
- 22.10.2019: EEK Mainor tudeng pälvis aasta õppija tiitli
- 20.10.2019: Mainori välistudengid külastasid Soome juhtivaid ettevõtteid
- 15.10.2019: Logistika eriala vastab kõrgetele FIATA standarditele
- 08.10.2019: Ülemiste City bakalaureuse- ja magistritööde konkurss on avatud
- 08.10.2019: Ülemiste City innovatsiooniauhinna konkurss on avatud
- 02.10.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
- 01.10.2019: Tunnusta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid
- 16.09.2019: Cleveroni Akadeemias "startis" esimene lend robootikuid
- 06.09.2019: Tööpakkumine: teadusjuht
- 03.09.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 5 osa: targas linnas on ka kool tark!
- 28.08.2019: Millises kõrgkoolis õpib kõige rohkem naisi, millises mehi?
- 24.08.2019: Magistriõppes on võimalik õppida ka tasuta
- 23.08.2019: Tööpakkumine: pearaamatupidaja
- 21.08.2019: Kes võidab, kui töötaja hariduse eest maksab tööandja?
- 19.08.2019: Tööpakkumine: rahvusvahelise turunduse koordinaator
- 16.08.2019: Sügisel rakenduskõrgkooli astujaid ootab oluline ja positiivne muudatus
- 14.08.2019: Lõputööst selgus, mida lumehelbekesed töölt tegelikult ootavad
- 11.08.2019: Edukalt õppiva üliõpilase stipendiumi pälvisid 5 tudengit
- 09.08.2019: 2019/2020 õppeaasta avaaktused
- 05.08.2019: Arvamus: seadus sunnib eestlasi välismaalaste ülikooliharidust miljonite eurode eest kinni maksma
- 30.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 4 osa: kas lõbusad ühikalood on möödanik?
- 29.07.2019: Tööpakkumine: programmeerimise õppejõud
- 24.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 3 osa: kas ettevõtjaks sünnitakse või õpitakse?
- 22.07.2019: Erakool peab eeskuju näitama ka kasumit teenides
- 12.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 2 osa: kas Mainoris toimuvad nüüd ka kehalised katsed?
- 01.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 1 osa: titaanide heitlus inimlauajalgpallis
- 25.06.2019: Teist aastat anti välja Ülo Pärnitsa haridusfondi stipendiumid
- 22.06.2019: 27. lennu cum laude lõpetajad
- 20.06.2019: Tunnustasime parimaid lõputöid
- 18.06.2019: Tudengid valisid aasta õppejõu
- 16.06.2019: Arvamus: riiklikust toetusest peab olema võimalik loobuda
- 14.06.2019: Persoonilugu: Kristjan Liivamägi - teadlane ja investor
- 13.06.2019: Robootikatudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
- 07.06.2019: Euroopa tudengid käisid Eesti ettevõtteid tuunimas
- 04.06.2019: India ülikoolid hakkavad IT-tudengeid Eestisse saatma
- 31.05.2019: Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?
- 21.05.2019: Kas ohtlikult enesekindlate juhtide epideemia levib Eestisse?
- 15.05.2019: ABB ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
- 11.05.2019: Robootikaakadeemia vastu on huvi suur
- 06.05.2019: Mainor muudab välistudengitele eesti keele oskamise kohustuslikuks
- 03.05.2019: Ülo Pärnitsa nimeline haridusfondi stipendium
- 26.04.2019: Maksuekspert: palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses
- 23.04.2019: Korporatiivsete kõrgkoolide ajastu
- 22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
- 18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
- 15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
- 11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
- 05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
- 03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
- 02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
- 31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa
- 28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
- 27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
- 25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
- 24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
- 22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
- 19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
- 14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
- 11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
- 07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
- 04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
- 01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
- 26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
- 21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
- 18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
- 15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
- 14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
- 13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
- 11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
- 07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
- 05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
- 01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
- 23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
- 20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
- 18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
- 16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
- 14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
- 12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
- 10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
- 07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid
2018
- 28.12.2018: Janus Paurman: jõulupeo asemel maksa palka
- 18.12.2018: Edu saladus peitub tulemusrikka nurjumise oskuses
- 16.12.2018: Riskiinvestoritest on suur kasu personaliteemade lahendamisel
- 14.12.2018: Ajame õiget asja - tunnustus tehtud töö eest
- 12.12.2018: Ükski põlvkond ei ole parem kui teine
- 10.12.2018: Järjekindlus ei ole jäärapäisus
- 06.12.2018: Kas lihtsalt kohustuslik kirjandus või uus juhtimis- ja ettevõtluspiibel
- 28.11.2018: Janus Paurman: normaalse riigi kulud ei tohiks elust kiiremini kasvada
- 19.11.2018: Kristjan Liivamägi: konservatiivsete pensionifondide reaaltootlus jääb lähiaastatel negatiivseks
- 12.11.2018: Kas Avatud Kõrgkooli tuleb minna siis, kui teistes koolides enam midagi õppida ei ole?
- 09.11.2018: Janus Paurman: maksureform pani eestlased ise ümbrikupalka nõudma
- 06.11.2018: Rektor Mait Rungi inauguratsioonikõne
- 19.10.2018: Suur Peterburi ülikool võtab üle eestlaste õppekava
- 26.09.2018: Ülemiste City innovatsiooni auhinna konkursi stipendiumid
- 26.09.2018: Ülemiste City stipendiumid
- 26.09.2018: Ülemiste City bakalaureuse- ja magistri lõputööde konkurssi stipendiumid
- 04.09.2018: Tööpakkumine: välisvastuvõtu spetsialist
- 31.08.2018: Tööpakkumine: turundusjuht
- 29.08.2018: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektoriks valiti Mait Rungi
- 26.08.2018: Tallinna õppeosakonna lahtioleku ajad suvel
- 31.07.2018: Tööpakkumine: projektijuht
- 24.07.2018: Õppemaksu soodustus Ülemiste City linnaku töötajatele ja vilistlastele!
- 27.06.2018: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tunnustati Kaugtöö Tegija märgisega!
- 26.06.2018: Sisseastumisvestlused 2018/19 õppeaastaks
- 20.06.2018: Selgunud on Ülo Pärnitsa nimelise haridusfondi stipendiumi saajad!
- 16.06.2018: Üliõpilased valisid aasta parima õppejõu!
- 16.06.2018: Parimad üliõpilastööd!
- 23.05.2018: Rakenduslike teadustööde konkurss 2018!
- 15.05.2018: Tallinna linn andis meie tublidele tudengitele stipendiumid
- 04.05.2018: Välisüliõpilased hiilgasid söögi tegemise oskusega!
- 30.04.2018: Oleme kevadpühal suletud!
- 16.04.2018: Delegatsioon Hollandist külastas Ülemiste City linnakut
- 10.04.2018: Esitähtlühendi konkursi võitjad on selgunud!
- 31.03.2018: Esitähtlühendi konkurss
- 03.03.2018: Call for papers: Entrepreneurship conference “Entrepreneurship & Employability“
- 28.02.2018: Konkurss rektori ametikoha täitmiseks
- 24.02.2018: EV100! 100 välisüliõpilast hakkavad riigi juubeliks eesti keelt õppima
- 21.02.2018: Konkurss Ü.Pärnitsa nimelisele stipendiumile: „Kuidas teha Ülemiste City linnak targemaks?“
- 06.02.2018: Uued välisüliõpilased tutvusid Ülemiste Cityga
- 01.02.2018: Meie tudeng tõi Loomehäkil võidu koju!
- 30.01.2018: EUAS and Baltic State Technical University “Voenmech” signed an agreement
- 28.01.2018: Üliõpilased külastasid Anija mõisa
- 18.01.2018: Personalijuhtimise tudengid külastasid ettevõtet Cloudator
- 09.01.2018: Talvine vastuvõtt Tarkvaraarendus ja ettevõtlus erialale kestab!
- 04.01.2018: Soodsad juubelipeo piletid nüüd müügil!