Uuring: välistudengid õpiksid rohkem eesti keelt

UUDISED

15.11.2019: Tööpakkumine: Teadur
12.11.2019: Arvamus: Üks tootearendus, palun!
30.10.2019: Meie tudengi lõputöö pälvis kõrge tunnustuse
28.10.2019: Uuring: välistudengid õpiksid rohkem eesti keelt
Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor läbiviidud küsitlus näitas välistudengite suurt huvi eesti keele õppe vastu. Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor ja Meie Eesti toimetaja Martin Ehala analüüsib oma ülevaates õpimotivatsiooni, suhtlustõrgete ja eesti keele õppe mahu seoseid.
Sellest õppeaastast alates on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Eestis esimene, mille õppekavades on välisüliõpilastele 12 ainepunkti mahus kohustuslikku eesti keele õpet. Varem oli Mainori bakalaureuseõppes eesti keele õppe maht kolm ainepunkti ning magistriõppes ei olnud üldse eesti keelt. Oktoobri keskel korraldasin Mainori välistudengite seas küsitluse, kuidas nad sellesse suhtuvad.

Küsitluse korraldas kõrgkool oma elektroonilise tagasisidesüsteemi kaudu. Küsitluskutse saadeti laiali siselisti kaudu, vastamine oli vabatahtlik ning anonüümne, samas julgustasid õppejõud loengutes üliõpilasi küsitluses osalema. Küsimustik oli ingliskeelne. Vastused saatis 204 üliõpilast, see on kaks kolmandikku Mainori välistudengitest. Osalenuid oli üsna ühtlaselt neljalt õppekavalt: 70 protsenti neist õppis ärijuhtimise erialasid ja 30 protsenti IT-erialasid; 60 protsenti oli bakalaureuseõppes ja ülejäänud magistriõppes.

Sihiks on keeleoskus

Juba esmane analüüs seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, et välistudengid ei ole huvitatud eesti keele õppimisest. Nagu graafikul näha, on 48 protsenti vastanuist väga huvitatud ja 26 protsenti huvitatud eesti keele õppimisest. Mittehuvitatuid ja ükskõikseid on alla 14 protsendi.
Küsimusele, kui hästi vastab õppekavas olev keeleõppe maht vajadustele, vastas alla 21 protsendi, et ei vaja üldse eesti keele kursusi või sooviks neid vähem, 77 protsenti oli eesti keele õppe mahuga rahul või soovis rohkem. Rohkem eesti keele õpet soovis 75 protsenti neist, kellel ei olnud eesti keele õpet õppekavas üldse, ning 56 protsenti neist, kellel oli seda vaid kolme ainepunkti mahus. Seega pole kahtlust, et välistudengitel on niihästi huvi eesti keele õppimise vastu kui ka soovi teha seda mahus, mis tagab toimiva keeleoskuse.
Kindlasti on eesti keele õppimise huvi taga soov suurendada sellega oma võimalust leida pärast lõpetamist Eestis tööd. Seda tunnistas 68 protsenti vastanutest. Kuid Eestisse tööle jäämine on vaid asja üks külg. Vastustest ilmnes selgesti eesti keele oskuse vajalikkus ka Eestis õppimise jaoks: 35 protsenti pidas seda hädavajalikuks, 25 protsenti vajalikuks ja 20 protsenti mõnevõrra vajalikuks. Alla 10 protsendi välistudengeist leidis, et eesti keele oskust pole talle Eestis õppimiseks vaja ja 10 protsenti ei osanud vastata.
Korrelatsioonianalüüs näitas, et keeleoskuse vajalikkuse tunnetamine eluks välistudengina on tugevas seoses eesti keele õppimise huviga (r = 0,57; Spearmani korrelatsioonikordaja r näitab seose tugevust skaalal 0 kuni 1, kusjuures 0,1 kuni 0,3 on nõrk seos, 0,3 kuni 0,5 keskmine seos, ja üle 0,5 tugev seos; kõik selles artiklis toodud seosed on statistiliselt olulised vähemalt 95-protsendilise tõenäosusega).
Samas on keeleõppimishuvi seos sooviga leida Eestis lõpetamise järel tööd oluliselt nõrgem (r = 0,16). Seega pole õige arvata, nagu oleks Eestisse jäämise soov kõige tugevam eesti keele õppimist motiveeriv tegur - tugevaim tegur on Eestis edukalt hakkamasaamine välisüliõpilasena. See ilmnes ka sellest, et need, kes leidsid, et eesti keel on Eestis õppimiseks vajalik, nägid ka vajadust rohkemate eesti keele kursuste järele (r = 0,40).
Küsitluses uuriti ka välistudengite enesehinnangut oma keeleoskusele. 30 protsenti vastas, et ei oska üldse eest keelt, ja 44 protsenti, et teab üksikuid fraase. Alla 19 protsendi väitis suutvat rääkida lihtsatest asjadest ja vaid 6 protsenti ütles, et suudab osaleda eestikeelses vestluses. Arvestades, et üle 60 protsendi vastanuist olid esmakursuslased, ei pane suur lõhe eesti keele oskuse puudumise ja õppimishuvi vahel imestama. Tähelepanuväärne on tulemus, et Mainori kõrgkooli teise ja kolmanda aasta üliõpilastest suudab enda hinnangul eesti keeles vähemalt algtasemel suhelda 35 protsenti.

Tudengid vajavad eesti keelt

Küsitluses uurisime ka seda, kuivõrd on välisüliõpilased kogenud suhtlusprobleeme eesti keele mitteoskamise tõttu. Oleme harjunud mõttega, et vähemalt Tallinnas elades saab inimene inglise keelega kenasti hakkama. Selles suhtes olid tulemused mõnevõrra üllatavad: ligi 25 protsenti väitis, et on kogenud eesti keele oskamatuse tõttu suhtlusprobleeme väga sageli, ja üle 31 protsendil oli seda juhtunud sageli.
Kogetud suhtlusprobleemid olid ka väga tugevasti seotud eesti keele õppimise motivatsiooniga: mida sagedamini on tunnetatud suhtlustõrget, seda suurem oli soov õppida eesti keelt (r = 0,49).
Selgus ka, et mida rohkem suhtlusprobleeme, seda suurem soov, et eesti keele kursusi oleks rohkem (r = 0,37).
Tajutud suhtlustõrgete sagedus oli tugevas seoses hinnanguga sellele, kui vajalikuks hinnati eesti keele oskust eluks välistudengina (r = 0,52). Ja sama ootuspärane oli tulemus, et mida parem eesti keele oskus, seda vähem probleeme. Seos oli siiski üksnes nõrk (r = 0,14). Nõrk seos on seletatav asjaoluga, et üle poole üliõpilastest on alles õpinguid alustanud, mistõttu nad ei oska eesti keelt ja Eesti kogemus on alles lühikene.
Kõige tugevam seos (r = 0,60) on selle vahel, kui huvitatud on välistudeng eesti keele õppimisest ja milline on eesti keele õppe maht tema õppekavas: mida väiksem eesti keele õppe maht, seda suurem huvi eesti keele õppe vastu. Seda mõjutab muidugi asjaolu, et teise ja kolmanda aasta üliõpilastel on eesti keele maht õppekavas väike või puudub, aga elu on juba näidanud eesti keele oskuse vajalikkust.

Rohkem infot soovide kohta
- Küsitluse esimene järeldus on, et vajame korralikku uuringut välistudengite eesti keele õppe vajaduste kohta. Käesolevat küsitlust saab vaadelda kui esmast uuringut, mis näitas, et laialt levinud ettekujutus välistudengite väikesest eesti keele õppimise huvist ei pea paika, ja et ülikoolide poliitika hoida neid ingliskeelses mullis, nii et neil poleks ka vajadust eesti keelt osata, pärsib õpimotivatsiooni.
- Teiseks, arvestades välistudengite suurt soovi jääda pärast lõpetamist Eestisse tööle, tuleb seada see otseselt sõltuvusse eesti keele oskuse tasemest. Kui ikka kesktaseme eesti keele eksamit sooritamata ei ole võimalik oma elamisluba õpingute lõppemise järel pikendada, küll see motiveerib ülikoole oma õppekavades eesti keele õppe mahtu suurendama.
- Kolmandaks väärib tunnustust, et väike erakõrgkool, mis majandab ennast täies ulatuses õppemaksudest ja ettevõtete stipendiumitest, suudab välistudengitele eesti keele õpetamisel rohkem ära teha kui meie kuulsad avalikõiguslikud ülikoolid, kes, vähe sellest, et ei hooli eriti välistudengitele eesti keele õpetamisest, maksavad maksumaksja taskust nende õpingud kinni, kusjuures ministeerium annab neile veel tegevustoetusega preemiat, mida rohkem nad seda teevad.
Eesti keele õpe sõltub ülikooli meelsusest
Kristjan Oad, kõrgkooli tegevjuht
Tänavune õppeaasta on Eesti kõrghariduses märgilise tähendusega: esimese kõrgkoolina on Mainori ingliskeelses õppes eesti keele õpe kohustuslik nii suures mahus, et õppija omandab reaalse vestluskeele. Sealjuures sisaldub keelekursuste hind õppemaksus: nagu kogu õppe, nii katavad ka eesti keele õppe kulud välisüliõpilased ise.

Sellisel sammul on nii puhtpragmaatilised kui aatelised põhjused. Pragmaatiliselt on Eestil vaja rohkem tarka tööjõudu. Meie aina rohkem globaalsele turule müüvad ettevõtted vajavad IT-spetsialiste, aga ka müügi-, arendus- ja kliendihaldusinimesi. Tööjõupuudus kummitab kõiki. Kui inimesi juurde ei tule, jääb majandus soiku, mis tähendab vähem maksutulu, vähem raha pensionideks, maanteedeks, politseinikele, päästjatele, arstidele ja õpetajatele. Välisüliõpilane, kes maksab oma õpingud ise kinni, on parimas tööeas, ettevõtlik ja pärit perekonnast, kes on juba kuhugi jõudnud.
Kristjan Oad: olles eriala omandanud, on tegu spetsialistiga, keda Eesti tööandjad saavad värvata targa äri arendamiseks. Seda muidugi eeldusel, et üliõpilane on avatud mõttele Eestisse tööle jääda ning kõrgkool on teinud endast oleneva, et tudengit õpinguajaga Eestisse lõimida. Kui õppekavas on kohustuslik suures mahus eesti keele õpe, siis ei tule kandidaat, kes ei näe oma tulevikku Eestis, ilmselt ka õppima. Õppekohad jäävad neile, kes on valmis kaaluma varianti Eestisse ka tööle jääda. Nad saavad kõrgkoolist piisava keeleoskuse, et pääseda läbi eestlastele nii omasest võõristusbarjäärist - mis aga teatavasti haihtub, kui võõras näitab, et on võtnud vaevaks eesti keele omandada.

Aatelises plaanis on küsimus selles, mis on eesmärk ja mis on vahend. Kas akadeemiline vabadus on eesmärk omaette ja eesti keel juhtub lihtsalt olema kohalik keel maalapil, kus universiteet asub? Või on kõrgkoolil moraalne kohustus teenida koduühiskonda, mille liikmed neid pealegi rahastavad?
Haridusvaldkond on Eestis detailselt reguleeritud, haridusküsimusi puudutab juba põhiseadus. Keeleküsimuses piisab, kui lugeda põhiseaduse preambulit. Välisüliõpilastele suures mahus eesti keele õppe kohustuslikuks tegemine on lähtunud maailmavaatelisest seisukohast, et Eesti tulevik globaalses ja ränderohkes maailmas on olla paljurahvuseline, samal ajal eestikeelne ühiskond.

Leidub neid, kes arvavad, et välisüliõpilastelt eesti keele õppimist nõuda on natsionalistlikult kitsarinnaline. Siin on asi pigem vastupidi: tehes välistudengitele eesti keele õppe kohustuslikuks, aitab kõrgkool kaasa Eesti muutumisele mitmekesisemaks ühiskonnaks. On eesti kultuuri huvides, et ingliskeelsed õppekavad sisaldaks nõuet õppida ära eesti keel. On Eesti riigi huvides, et ingliskeelne kõrgharidus oleks isemajandav, see tähendab adekvaatselt suurte õppemaksudega, ega koormaks niigi pinges riigieelarvet.

Mainoris, kus õpib veidi üle 300 välisüliõpilase, sündis otsus lisada ingliskeelsesse õppesse kohustuslikud suuremahulised eesti keele kursused umbes aasta tagasi. Kurioosse faktina nägi haridus- ja teadusministeerium samal ajal vaeva, et maksumaksja rahast ülalpeetavad avalik-õiguslikud ülikoolid, kus õpib üle 4000 välisüliõpilase, oleksid valmis võtma üldse mingit kohustust. Nagu võis kuulda haridus- ja teadusministrilt arvamusfestivalil, oli kõige suuremaks puiklejaks rahvusülikool Tartu Ülikool. Ning vaidluskohaks oli kuue ainepunkti mahus eesti keele ja kultuuri õpe, sedagi mitte kohustuslikuna. Seega saab välistudengitest endiselt üle 80 protsendi hariduse täiesti või osaliselt maksumaksja raha eest ja ilma, et nad peaksid eesti keelt õppima. See ei ole ei meie kultuuri, riigi ega majanduse huvides.

Avaldatud:
https://leht.postimees.ee/valistudengid-opiks-rohkem-eesti-keelt

Lisainfo:
Kristjan Oad
kristjan.oad@eek.ee
23.10.2019: Üllatav uuring: 60-aastane startupper on kolm korda edukam kui 30-aastane
22.10.2019: EEK Mainor tudeng pälvis aasta õppija tiitli
20.10.2019: Mainori välistudengid külastasid Soome juhtivaid ettevõtteid
15.10.2019: Logistika eriala vastab kõrgetele FIATA standarditele
08.10.2019: Ülemiste City innovatsiooniauhinna konkurss on avatud
08.10.2019: Ülemiste City bakalaureuse- ja magistritööde konkurss on avatud
02.10.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
01.10.2019: Tunnusta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid
16.09.2019: Cleveroni Akadeemias "startis" esimene lend robootikuid
06.09.2019: Tööpakkumine: teadusjuht
03.09.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 5 osa: targas linnas on ka kool tark!
28.08.2019: Millises kõrgkoolis õpib kõige rohkem naisi, millises mehi?
24.08.2019: Magistriõppes on võimalik õppida ka tasuta
23.08.2019: Tööpakkumine: pearaamatupidaja
21.08.2019: Kes võidab, kui töötaja hariduse eest maksab tööandja?
19.08.2019: Tööpakkumine: rahvusvahelise turunduse koordinaator
16.08.2019: Sügisel rakenduskõrgkooli astujaid ootab oluline ja positiivne muudatus
14.08.2019: Lõputööst selgus, mida lumehelbekesed töölt tegelikult ootavad
11.08.2019: Edukalt õppiva üliõpilase stipendiumi pälvisid 5 tudengit
09.08.2019: 2019/2020 õppeaasta avaaktused
05.08.2019: Arvamus: seadus sunnib eestlasi välismaalaste ülikooliharidust miljonite eurode eest kinni maksma
30.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 4 osa: kas lõbusad ühikalood on möödanik?
29.07.2019: Tööpakkumine: programmeerimise õppejõud
24.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 3 osa: kas ettevõtjaks sünnitakse või õpitakse?
22.07.2019: Erakool peab eeskuju näitama ka kasumit teenides
12.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 2 osa: kas Mainoris toimuvad nüüd ka kehalised katsed?
01.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 1 osa: titaanide heitlus inimlauajalgpallis
25.06.2019: Teist aastat anti välja Ülo Pärnitsa haridusfondi stipendiumid
22.06.2019: 27. lennu cum laude lõpetajad
20.06.2019: Tunnustasime parimaid lõputöid
18.06.2019: Tudengid valisid aasta õppejõu
16.06.2019: Arvamus: riiklikust toetusest peab olema võimalik loobuda
14.06.2019: Persoonilugu: Kristjan Liivamägi - teadlane ja investor
13.06.2019: Robootikatudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
07.06.2019: Euroopa tudengid käisid Eesti ettevõtteid tuunimas
04.06.2019: India ülikoolid hakkavad IT-tudengeid Eestisse saatma
31.05.2019: Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?
21.05.2019: Kas ohtlikult enesekindlate juhtide epideemia levib Eestisse?
15.05.2019: ABB ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
11.05.2019: Robootikaakadeemia vastu on huvi suur
06.05.2019: Mainor muudab välistudengitele eesti keele oskamise kohustuslikuks
03.05.2019: Ülo Pärnitsa nimeline haridusfondi stipendium
26.04.2019: Maksuekspert: palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses
23.04.2019: Korporatiivsete kõrgkoolide ajastu
22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa
28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid