Ülikoolid ja ettevõtted: läbimõeldud koostööst tõhusama ja kasumlikuma ettevõtluseni

UUDISED

2023

24.03.2023: Clevon Akadeemia: töökohapõhine õpe tekitab tunde nagu käikski tööl!
08.03.2023: Ülevaade festivalide uuringust
27.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor aastapäevaaktus: riigi avatus ja uued teadmised on riigi arengu vundamendiks
15.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor võõrustab Ukraina majandustedlast
09.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osales parimate väikeettevõtete premeerimisel
01.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võõrustas koostööloomekoda
27.01.2023: Prantslane Christian Mayeur andis külalisloengu
26.01.2023: Rakenduskõrgkoolide rektorid vahetasid mõtteid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute teemadel
22.01.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor külastas Äripäeva raadiot

2022

20.12.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osaled parimate praktikantide ja nende juhendajate premeerimisel
12.12.2022: Võõrustame Ukraina KNUTD ülikooli delegatsiooni
06.12.2022: Toimus kaheteistkümnes Kõrgkoolilt ettevõttele
23.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET neljas peaesineja – Otto Richard Pukk
15.11.2022: Ministeeriumite ühishoones antakse täna hoogu naisettevõtlusele
15.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET esimene peaesineja – Linnar Viik
07.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET kolmas peaesineja – Hendrik Roosna
28.10.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET teine peaesineja – Andres Sutt
27.10.2022: Rahvusvaheline haridusvõrgustik õpib õpetama ja õppima mitmekultuurilises keskkonnas
11.10.2022: Rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik õppis Ülemiste Citylt, kuidas tegeleda keskkonnateadlikkusega
03.10.2022: Alustas Cleveroni Akadeemia teine lend
29.09.2022: Cleveroni Akadeemia vilistlane Sven-Erik Mändmaa pälvis tunnustuse Tallinna ettevõtlusauhindade galal!
21.09.2022: Algas haridusinnovatsiooni projekt
08.09.2022: Meil on hea meel tervitada uusi Erasmus+ programmi kaudu Valladolidist saabunud üliõpilasi!
07.09.2022: Rakenduskõrgkoolid liituvad hea teadustava kokkuleppega
29.08.2022: Rektor Mait Rungi Postimehe arvamusloos: Kõrgharidusest nii ja teisiti – miks, kellele, kui palju, kui kaua ja kuidas?
27.08.2022: Äripäeva raadio: Töötaja õpinguid tuleks vaadata investeeringuna
19.08.2022: Toimus virtuaalkohtumine Kanazawa Ülikooliga
10.08.2022: Digital Economy Promotion Agency delegatsioon Taimaalt külastas Ülemiste linnakut
29.07.2022: Virtuaalpraktika – edukas lahendus nii ettevõttele kui ka tudengile
07.07.2022: Rektor Mait Rungi: Kriisist ja taastumisest sektoriaalselt - rohujuuretasemel ja andmepõhiselt
29.06.2022: Valmis ülevaade majandussektorite dünaamikast
21.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
20.06.2022: EEK aasta õppejõud 2022 on Kristjan Liivamägi
20.06.2022: Selgusid Ülo Pärnitsa stipendiumi saajad
18.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
13.06.2022: EEK Mainor ettevõtlusmooduli juht Janek Popell külastas Vilniuse Rakendusteaduste Ülikooli ERASMUS+ personali õpirände raames
10.06.2022: Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia
27.05.2022: Eesti erakõrgkoolid soovivad ebavõrdsuse vähendamiseks riigiabi
23.05.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor e-kursus „Strateegiline juhtimine“ tunnistati e-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks
18.05.2022: Riigikogu kultuurikomisjonis arutati kõrghariduse rahastamisvalikuid
13.05.2022: Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor allkirjastasid koostööleppe
09.05.2022: Kõrgkoolide erarahastuse kasutamata võimalused
27.04.2022: Cleveroni akadeemia esimene lend toob tööturule isejuhtivate autode spetsialistid
18.04.2022: Rahvusvaheline koostööprojekt pakub võimaluse aktiivsetele tudengitele.
12.04.2022: Uudis robootikahuvilistele – alanud on uus vastuvõtt Cleveroni Akadeemiasse
31.03.2022: Tööpakkumine: Avatud Kõrgkooli koordinator
30.03.2022: EEK Mainor osales rahvusvahelisel rakenduskõrgkoolide konverentsil
29.03.2022: Joakim Helenius - videosalvestus inglisekeelsest loengust
17.03.2022: Robootikatudeng Helena Jäe meenutab: olime pool aastat õppinud, kui saime endale ümberehitamiseks ATV-d
16.03.2022: Külalislahkuse sektor vajab häid tegijaid
15.03.2022: Technopolis Business Breakfast esitleb: Margo Loor – Mida ootab oma juhilt uue aja talent?
14.03.2022: Eesti ja Jaapani tudengid mõtlesid kaasa Ülemiste City tuleviku teemal
03.03.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
28.02.2022: Kogume kooli sünnipäevaks 30 miljonit sammu!
15.02.2022: Turunduse tudengid valisid parimaid õpilasfirmasid
15.02.2022: Stipendium magistrantidele 2022/2023 õppeaastaks Prantsusmaale
09.02.2022: Tööpakkumine: Robootika erialajuht (Cleveroni akadeemia)
01.02.2022: EEK Mainor alustab esimeste mikrokraadi programmidega
01.02.2022: EEK Mainor õppejõud Kristjan Liivamägi tunnustati tiitliga „Aasta investor 2022“
26.01.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
24.01.2022: 100 vaba praktikakohta: #Road Trip to Ülemiste City Hub
21.01.2022: Sul on lennukas äriidee, aga sa ei oska sellega midagi peale hakata?
14.01.2022: 2021. aastal toimunud ettevõtlus- ja innovatsioonikonverentsi materjalid
11.01.2022: Äripäeva raadio: Rahatarkus tuleb finantsjuhtimist õppides
10.01.2022: Ülikoolid ja ettevõtted: läbimõeldud koostööst tõhusama ja kasumlikuma ettevõtluseni

EEK Mainori ja Ülemiste City korraldatud konverentsil „Building the Virus-Resistant Company“ arutleti paneeldiskussioonis, kuidas saavad ülikoolid ja ettevõtted teha muutunud ajastul tõhusaimal moel koostööd.
Kauane juht ja Towsoni ülikooli esindaja professor Linda L. Singh, Leedsi Becketti ülikooli professor Olga Matthias, Kanazawa ülikooli professor Daisuke Matsushima ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor professor Mait Rungi olid ühel meelel, et hoolimata ülikoolide ja ettevõtlussektori erinevatest toimimismehhanismidest on neil võimalik koos tegutseda ühise lõppeesmärgi nimel.
„Õppekavad ei muutu piisava kiirusega, ei ole aja- ega asjakohased. Vajalik on mõtteviiside ja koostöövormide reformi. Rõhk peaks minema vajaduspõhisusele: mis on ettevõtetele vajalik, mis toimub tööstuses ja nii edasi?“ sõnastas prof Singh isikliku nägemuse USA-s toimuvast.
Professor Matthias kirjeldas, et Inglismaal jagunevad ülikoolid üldistavalt kaheks: ühed keskenduvad teadus-, teised rakendusõppele. Ta tõi näiteks varasemast töökogemusest Sheffieldi Ülikoolis töötava süsteemi. „Rakenduskõrgkoolide kasuks räägib soov kutsuda ellu kogukonnale kasulikke algatusi. Nad on järjest laiendanud koostöövõrgustikke kohalike tööandjatega Sheffieldis ja selle ümbruses, kus on arvukalt väikeettevõtteid. Koostöö fookuses on laiapõhjalised praktilised tegevused,“ selgitas prof Matthias. „Samuti tajun muutusi ka üldisemas suhtumises – enam ei vaadata ülikoole eraldiseisvatena, vaid majandusvälja osana. Jutt ei käi üksnes digi-innovatsioonist, vaid otsitakse erinevaid käivitajaid ja mõeldakse ühe
skoos, kuidas üks asi viib teiseni.“
Jaapanis lähenetakse prof Matsushima sõnul innovatsiooni arendamisele veidi teistpidise mudeli alusel. „Üritame esmalt tuvastada ühiskonnas probleemi ja siis jõuda erinevate tegevuste kaudu lahenduskäikudeni. Minu arvates on nii lihtsam ja tõhusam innovatsiooni juurutada. Paljud väike- ja keskmised ettevõtted küsivad meilt „kuidas“ küsimusi ja lahendusi.“
Professor Mait Rungi hinnangul suhtuvad Eesti ettevõtted teadus- ja arendustegevuse investeerimisse väga erinevalt. „Mõned ettevõtted tegelevad meelsasti tooteinnovatsiooniga, paljud ehitavad oma pikaajalise edu allhankijaks olemisele. Ettevõtete poolelt vaadatuna on innovatsioon riskantne, kulukas ja pikaajaline. Täna on ettevõtete peamises fookuses pigem protsessi- mitte tooteinnovatsioon, rõhk läheb efektiivsusele,“ selgitas EEK Mainori rektor. „Ülikoolid teostavad alus ja fundamentaaluuringuid, soovivad publitseerida ning rõhutavad akadeemilist vabadust, õigust valida, mida ja millal uurida. See ei pruugi alati ettevõtteid viia äris vajalike ja loodetud kiirete tulemusteni. Rakenduskõrgkoolide eesmärk on rakendusuuringud ja nad on innukad pakkumaks ettevõtetele häid teadus- ja arendustegevusi või neid oskusteabega toetada.“
Määravad on prioriteedid ja õige mõtteviisi loomine
Professor Rungi lisas, et ühiskond vajab nii alusuuringuid kui ka praktilisemaid lähenemisi. Vastates küsimusele sobiliku tasakaalu osas ütles Rungi: „Eestis on 25% uuringute kogumahust rakenduslikud, meie eeskujuriikides on see number 40-50%. Pikalt ei soositud meil rakendusuuringuid üldse, kuni mõisteti, et majanduse elavdamiseks peab ettevõtete tootearendust samuti toetama.“
„Peamine pole teadusliku ja praktilise poole tasakaal, vaid prioriteedid,“ sõnas prof Singh. „Milline mehhanism annab antud hetkel parima lahenduse? Määrav on õigete ideede ja mõtteviisi loomine. Pandeemia-aeg näitab ilmekalt, et peame tegevusi võimendama ja ajastu nõudmistele kiirelt vastavaks kohanduma.“
Prof Matthias omistas võtmetähtsuse õiges kontekstis otsustamise oskusele. „Nii ülikoolid kui tööstussektor peavad olema teadlikud prioriteetide muutumisest. See tähendab ülipikkade taotlusprotsesside paindlikumaks muutumist ning ka koolide poolt enam eesmärgile keskenduvat haldamist,“ märkis pikalt infosüsteemide mõju ettevõtlusele uurinud akadeemik.
„Eesti on tuntud oma iduettevõtete poolest, mis on suutnud erinevatest allikatest oma tegevust edukalt finantseerida. Meie teised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted vajaks oma haprast rahalisest seisust ning allhankija staatusest järgmisele tasemele jõudmiseks rohkem tuge,“ näitlikustas prof Rungi. „Maailmast on tuntud ja mõnedes riikides ammu läbitud etapina kolmikheeliksi süsteem (kõrgkoolide, ettevõtete ja valitsuse koostöö – toim.), kus kõrgkool-ettevõtte koostööd toetab riik. Eestis oleme ses vallas alles arengut alustamas, arutelu käib rakendusuuringute keskuse loomise üle toetamaks kõrgkool-ettevõtete arenduskoostööd, mille omaksvõtmine võtab samuti aega.“
Prof Matsushima rõhutas, et raha on alati oluline, mis toimiva ökosüsteemi ja pädevate inimesteta kaotab kohe tähtsuse. Ning prof Singh pani teemale punkti: „Vajalik on perspektiivi muutus. Ülikoolid peavad võtma omaks ettevõtjate ja start-upide mõttemaali. Ei saa loota üksnes avaliku sektori toele, vaid tuleb ise leida uusi võimalusi lisavahendite hankimiseks.“
Innovatsiooni- ja juhtimiskultuur muutuvad käsikäes
„Tehnilisest innovatsioonist tähtsam on meeskond, kelle õige eestvedamise ja motiveerimisega on iga väljakutse saavutatav,“ alustas rektor prof Rungi. Innovatsioonikultuuri muutumisega käib tihedalt käsikäes juhtimiskultuuri muutumine,“ tõi prof Singh välja olulise mõjuri. „Liidri positsioon on aina halastamatum. Pead rääkima ja tegutsema läbimõeldult ning vältima vigu. Kriitiline mõtlemine ja kriitiliste otsuste langetamine on saanud sootuks uue tähenduse.“

Seejuures lisas ta: „Oleme ju alati mõelnud juhist kui ühest isikust – sellest, kes seisab parasjagu laval. Kes endiselt nii mõtleb, teeb suure vea! Tegelikult oleme kõik liidrid. Lõpuks loeb meie kõigi, mitte ainult laval rambivalguses seisja panus.“
Prof Matthias tõi näite oma erialalt ehk suurandmete töötlemisest. „Mõistagi etendavad andmed otsustamisel olulist rolli. Aga neist tõuseb kasu üksnes siis, kui tead täpselt, mis on su eesmärk ja milliseid andmeid vajad,“ sõnas ta. „Mina imetlen juhte, kes oskavad meeskonnaliikmeid innustada olema parim versioon iseendast.“
***
Lõpetuseks tõi iga arutelus osalenu ühe mõtte, kuidas saaks ülikoolide ja ettevõtete koostööd tõhusamaks muuta.
Prof Olga Matthias: „President Kennedy küsis kunagi: „Mida me saame teie heaks ära teha?“ Kui mõlemad osapooled – nii ettevõtjad kui koolid – on rohkem avatumad ja valmis jätma kõrvale partneri erinev toimemehhanism, näeme tulevikus kindlasti palju tõhusaid ühisprojekte.“
Prof Daisuke Matsushima: „Sektorite erisused on üsna suured. Seega tuleb neid vähendada ja otsida kokkupuutepunkte. Erinevate praktikate kaudu ühise kogukonna loomine viib vastastikkusele mõistmisele lähemale.“
Prof Linda L. Singh: „Mõtle oma ettevõttest või ülikoolist kui kogukonna osast. Kui suudame avada selle uue perspektiivi, muutuksime koostöö erinevatele vormidele palju vastuvõtlikumaks.“
Rektor prof Mait Rungi: „Kui seni on ülikoolidesse Eestis suhtutud kui haridusasutustesse, siis nüüd on mõttemallid muutumas. Suudame pakkuda märksa enamat, teenida ühiskonda, levitada oskusteavet ja olla ettevõtetele ja kogukonnale arengu- ja koostööpartner.“

Paneeldiskussioon on järel vaadatav SIIN https://youtu.be/eIu8AWQ6dUk
06.01.2022: Maineka USA eksperdi soovitus: just nüüd on just õige aeg sukelduda ettevõtlusesse!

Üliõpilasele

Sisenemine

Sisenemine

2023

2022

2021

2020