Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia

UUDISED

2023

24.03.2023: Clevon Akadeemia: töökohapõhine õpe tekitab tunde nagu käikski tööl!
08.03.2023: Ülevaade festivalide uuringust
27.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor aastapäevaaktus: riigi avatus ja uued teadmised on riigi arengu vundamendiks
15.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor võõrustab Ukraina majandustedlast
09.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osales parimate väikeettevõtete premeerimisel
01.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võõrustas koostööloomekoda
27.01.2023: Prantslane Christian Mayeur andis külalisloengu
26.01.2023: Rakenduskõrgkoolide rektorid vahetasid mõtteid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute teemadel
22.01.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor külastas Äripäeva raadiot

2022

20.12.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osaled parimate praktikantide ja nende juhendajate premeerimisel
12.12.2022: Võõrustame Ukraina KNUTD ülikooli delegatsiooni
06.12.2022: Toimus kaheteistkümnes Kõrgkoolilt ettevõttele
23.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET neljas peaesineja – Otto Richard Pukk
15.11.2022: Ministeeriumite ühishoones antakse täna hoogu naisettevõtlusele
15.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET esimene peaesineja – Linnar Viik
07.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET kolmas peaesineja – Hendrik Roosna
28.10.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET teine peaesineja – Andres Sutt
27.10.2022: Rahvusvaheline haridusvõrgustik õpib õpetama ja õppima mitmekultuurilises keskkonnas
11.10.2022: Rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik õppis Ülemiste Citylt, kuidas tegeleda keskkonnateadlikkusega
03.10.2022: Alustas Cleveroni Akadeemia teine lend
29.09.2022: Cleveroni Akadeemia vilistlane Sven-Erik Mändmaa pälvis tunnustuse Tallinna ettevõtlusauhindade galal!
21.09.2022: Algas haridusinnovatsiooni projekt
08.09.2022: Meil on hea meel tervitada uusi Erasmus+ programmi kaudu Valladolidist saabunud üliõpilasi!
07.09.2022: Rakenduskõrgkoolid liituvad hea teadustava kokkuleppega
29.08.2022: Rektor Mait Rungi Postimehe arvamusloos: Kõrgharidusest nii ja teisiti – miks, kellele, kui palju, kui kaua ja kuidas?
27.08.2022: Äripäeva raadio: Töötaja õpinguid tuleks vaadata investeeringuna
19.08.2022: Toimus virtuaalkohtumine Kanazawa Ülikooliga
10.08.2022: Digital Economy Promotion Agency delegatsioon Taimaalt külastas Ülemiste linnakut
29.07.2022: Virtuaalpraktika – edukas lahendus nii ettevõttele kui ka tudengile
07.07.2022: Rektor Mait Rungi: Kriisist ja taastumisest sektoriaalselt - rohujuuretasemel ja andmepõhiselt
29.06.2022: Valmis ülevaade majandussektorite dünaamikast
21.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
20.06.2022: EEK aasta õppejõud 2022 on Kristjan Liivamägi
20.06.2022: Selgusid Ülo Pärnitsa stipendiumi saajad
18.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
13.06.2022: EEK Mainor ettevõtlusmooduli juht Janek Popell külastas Vilniuse Rakendusteaduste Ülikooli ERASMUS+ personali õpirände raames
10.06.2022: Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia

Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia
https://stolitsa.ee/estoniya/platnoe-vysshee-obrazovanie-v-estonii-panaceya-ili-utopiya
Intervju EEK Mainor rektor Mait Rungiga ilmus ajalehes Stolitsa 7.juunil.
Milline on Teie seisukoht kõrghariduse rahastamise kohta? Mis mudel on Teie arvates kõige asjakohasem ja realistlikum?
Eestis õpib 6% üliõpilastest erakõrgkoolides ja kokku tasub õppemaksu 21% üliõpilast 44 611-st, mida on rohkem kui terve Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste arv kokku. EEK Mainor on oma 30 aastase tegutsemisaastaga tõestanud tasulise erakõrghariduse toimivust Eestis, seetõttu toetame (osalise) õppemaksuga mudelit. Õppemaksuga mudelitel on rida eeliseid: õppuri poolne vastutuse võtmine, õppele keskendumine, kiirem lõpetamine, kaalutletud erialavalik, väiksem erialavahetuste ja katkestamiste arv.
RK kultuurikomisjonis tutvustati uudsena õppelaenuga mudelit, mis sisuliselt on täis õppemaksuga süsteem, süsteem vajab enne toetuse saamist detailsemat analüüsi ja arutelu ning ükski süsteem ei realiseeru tema algsel kujul, kuid näen mudelis potentsiaali.
EEK Mainor ise toetab osaliselt tasulise hariduse (õppemaksu) ja vautšeri ühist süsteemi, kus ¼ kannab üliõpilane õppemaksuna ja ¾ ulatuses riik vautšerina. Vautšeri saab iga keskhariduse omandaja edasisteks õpinguteks kogumahus seitse õppeaastat jaotatuna terve edasise elu jooksul, millal iganed peaks teda vajatama ja mis katab nii traditsioonilise 3+2-õppe kui ka elukestvat õppe vajadused (nt. mitme mikrokraadi läbimise). Süsteemi eelisteks on kõrgem hariduse kvaliteet, õppurikesksus kõrgkoolikesksuse asemel, elukestva õppe toetamine, kõrghariduse alarahastuse leevendamine, õppurite vastutuse suurendamine oma hariduse eest. Süsteemi on täpsemalt tutvustatud Postimehe artiklis.
Tõite välja, et praegu Eestis õppemaksu maksab 21% üliõpilastest. Mida Teie arvate ettepanekust kehtestada kõigile ühetaoline õppemaks 1000 või 5000 eurot aastas? Kas see ei muuda paljudele koolilõpetajatele kõrgharidus kättesaamatuks?
1000 eur õppemaks tähendab 10 kuise õppeaasta peale ühtlaselt periodiseeritult 100 eur/kuus, mis on võrdväärne lasteaia kohatasuga. See moodustab reaalsetest õppekuludest olenevalt erialast ca neljandiku ja on vajadusel kaetav õppelaenuga (2500 eur/aastas) ning praeguste (vajaduspõhine eritoetus 135 eur/kuus) või uute toetussüsteemidega, kellelgi ei jääks haridus kättesaamatuks majanduslikel põhjustel.
Kõrgharitute kõrgem keskmine palk võrreldes keskharidusega (üle 30%) ja põhiharidusega (üle 50%) inimestest ning kõrghariduse kiire tasuvusaeg (5-6 õppesemestriga) näitab, et haridus on väärt investeering, mis teenib eelkõige ja esimeses järjekorras tagasi õppurile endale.
Praeguse inflatsiooni juures ei osutu 1000 eur õppemaks enam piisavaks, kuid teiste kõrgemate õppemaksude korral vajavad toetussüsteemid ülevaatamist, et haridus ei jääks kellelgi majanduslikel põhjustel omandamata.
Ütlesite ka, et pooldate nii osalise kui ka täisõppemaksuga lähenemist. Analüüsis pakuti välja, et riik võiks katta ca 80% ja üksikisik 20% kuludest. Teie ütlesite, et üliõpilane saaks katta 1/4 kuludest õppemaksu näol. Kust selline number? Kas selle kohta on tehtud mingid uuringud?
Numbrid lähtuvad praegustest toetussüsteemist õppuritele ja annaks kõrgharidusele juurde ca 45 MEUR, mis kataks mitme järgmise aasta kõrgkoolide poolt küsitud 15% kasvu ja hea kuid ajutise alguse.
ASK poolt väljatoodud mudel, mis pakub 80/20, lähtub reast tuleviku prognoosidest (indiviidi ja riigi sihifunktsioonide väärtustest, sh diskonto-, tootlus-, tulumääradest, õppelaenu näitajatest jne). Tuleviku prognoosimine on tänamatu tegevus. Teistsuguste sihifunktsiooni komponentide prognooside korral on pakutud ka 75/25 suhet ehk ¼.
Kahe stsenaariumi järgi õppelaenude tagasimaksmine muutub sissetulekust sõltuvaks – tagasimaksmine algab alates 1,5-kordse keskmise palga teenimisel. Kui mõistlik lahendus see Teie arvates on arvestades seda asjaolu, et prognoosi järgi umbes 30% tudengeid mitte kunagi ei maksa laenu tagasi ja nt hariduse valdkonnas kõigest 8% lõpetanutest maksab oma laenu tagasi ise? Kas riik on suuteline kõigi teiste eest maksma?
Ei ole jõudnud veel mudeli detailidega tutvuda, kuid arvestades praegust kõrgharitute osakaalu (43%) ning kesk- ja kõrgharitute palga erinevust (33%) ei ole põhjendatud laenu tagasimaksmise alustamine 1,5 kordse keskmise palga teenimisel, vaid madalamalt. Keskmise palgaga inimese laenukoormus on aastakümneid ja viimastel aastatel kasvanud jõudsasti, õppelaenude täpne maht üldisest laenukoormusest on teadmata kuid hinnanguliselt mitte suur. 3+2 õppe puhul on õppelaenu maksimummaht võrreldav uue auto liisimisega, mis on kõrge kuid esindab ka maksimumi, teiste variantide (nt. 1-2 a magistriõppe) puhul vastavalt väiksem. Kui realiseerub pakutud stsenaarium, et tagasi ei maksta 30%-92% juhtudel, siis kehvemal juhul, st. 92/8 jaotuse korral ei lahendu riigi praegune kõrghariduse rahastuse väljakutse, vaid suureneb. Kuna kõrgharidus teenib eelkõige ja esimeses järjekorras tagasi õppurile endale ning seejärel ühiskonnale, siis üliõpilaste omaosalus peab olema suurem ja tagasimakse tõhusam. Inkassode tavapraktika on, et teatud võlad jäävad tagasi maksmata, kui see jääb 20-30% piiridesse siis jõuab riik seda kanda ja üldkasu jääb suuremaks.
Ja kas see ei too kaasa seda, nagu proua Sutrop eeldas, et paljud lõpetajad suunduvad välismaale tööle, et sealsest kõrgemast palgast laenu kergemini ära maksta?
Välismaale siirdujate osakaal ei saa olema suurem kui teiste laenude tagasimaksmise korral, mida ei ole eraldi värskelt uuritud ja mille maht ei ole teada. Hinnanguliselt ei saa see olema suur, tegemist on ajutise eemalolekuga ja välismaalt saadud töökogemus on kasulik meie riigile. Ka õpingute ajal on soovituslik kasutada õpilasvahetuse võimalusi ja studeerida osa aega välismaal, niisamuti tuleb kasuks välismaa töökogemus. Euroopa üleselt ja vanu heaoluriike vaadates on enamus inimesed paiksed ja eelistavad kodukohta tagasi tulla. Ka haridust eelistatakse omandada elukoha lähedal regionaalselt mitte üksikutes 1-2 kahes kohas terves riigis (nt. Tallinnas ja Tartus).
27.05.2022: Eesti erakõrgkoolid soovivad ebavõrdsuse vähendamiseks riigiabi
23.05.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor e-kursus „Strateegiline juhtimine“ tunnistati e-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks
18.05.2022: Riigikogu kultuurikomisjonis arutati kõrghariduse rahastamisvalikuid
13.05.2022: Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor allkirjastasid koostööleppe
09.05.2022: Kõrgkoolide erarahastuse kasutamata võimalused
27.04.2022: Cleveroni akadeemia esimene lend toob tööturule isejuhtivate autode spetsialistid
18.04.2022: Rahvusvaheline koostööprojekt pakub võimaluse aktiivsetele tudengitele.
12.04.2022: Uudis robootikahuvilistele – alanud on uus vastuvõtt Cleveroni Akadeemiasse
31.03.2022: Tööpakkumine: Avatud Kõrgkooli koordinator
30.03.2022: EEK Mainor osales rahvusvahelisel rakenduskõrgkoolide konverentsil
29.03.2022: Joakim Helenius - videosalvestus inglisekeelsest loengust
17.03.2022: Robootikatudeng Helena Jäe meenutab: olime pool aastat õppinud, kui saime endale ümberehitamiseks ATV-d
16.03.2022: Külalislahkuse sektor vajab häid tegijaid
15.03.2022: Technopolis Business Breakfast esitleb: Margo Loor – Mida ootab oma juhilt uue aja talent?
14.03.2022: Eesti ja Jaapani tudengid mõtlesid kaasa Ülemiste City tuleviku teemal
03.03.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
28.02.2022: Kogume kooli sünnipäevaks 30 miljonit sammu!
15.02.2022: Turunduse tudengid valisid parimaid õpilasfirmasid
15.02.2022: Stipendium magistrantidele 2022/2023 õppeaastaks Prantsusmaale
09.02.2022: Tööpakkumine: Robootika erialajuht (Cleveroni akadeemia)
01.02.2022: EEK Mainor alustab esimeste mikrokraadi programmidega
01.02.2022: EEK Mainor õppejõud Kristjan Liivamägi tunnustati tiitliga „Aasta investor 2022“
26.01.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
24.01.2022: 100 vaba praktikakohta: #Road Trip to Ülemiste City Hub
21.01.2022: Sul on lennukas äriidee, aga sa ei oska sellega midagi peale hakata?
14.01.2022: 2021. aastal toimunud ettevõtlus- ja innovatsioonikonverentsi materjalid
11.01.2022: Äripäeva raadio: Rahatarkus tuleb finantsjuhtimist õppides
10.01.2022: Ülikoolid ja ettevõtted: läbimõeldud koostööst tõhusama ja kasumlikuma ettevõtluseni
06.01.2022: Maineka USA eksperdi soovitus: just nüüd on just õige aeg sukelduda ettevõtlusesse!

Üliõpilasele

Sisenemine

Sisenemine

2023

2022

Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia

2021

2020