Välistudengi kogemus: Raske on leida Eestis midagi halba

UUDISED

2020

09.07.2020: 29. lennu parimad lõputööd ja cum laude lõpetajad
06.07.2020: 2020/2021 õppeaastal juhib Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu EEK Mainor
03.07.2020: EEK tudengi lugu: Marje Kirsipuu - eduelamuste otsinguil
30.06.2020: Kadi Pärnits: peame tagama inimestele töö ja piisava sissetuleku
29.06.2020: Selgusid Ü. Pärnitsa nimelise haridusfondi stipendiumi saajad
21.06.2020: Aasta Õppejõud 2020 tiitli pälvis...
19.06.2020: Kuidas kriisis investeerida ja rahaga ümber käia?
18.06.2020: Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja kulutavad elamisele 35 miljonit eurot aastas
17.06.2020: Uutmoodi lõpuaktus
14.06.2020: Otsime kogemustega eksperte ja analüütikuid
12.06.2020: Walk-in sisseastumisvestlused EEK Mainoris
11.06.2020: Kandideerimine TUDENGITEGU 2020 konkursile on alanud
10.06.2020: Tööpakkumine: haridustehnoloog
09.06.2020: EEK Mainor läbiviidud uuringust selgus: Ülemiste City on viies majanduslinn Eestis
08.06.2020: Näita õpetajale, et hoolid
21.05.2020: Ülemiste City kuulutab välja lõputööde stipendiumikonkursi tuleviku linnaku arendamiseks
12.05.2020: Eesti noorte heasse finantskirjaoskusesse panustab ka EEK Mainor
04.05.2020: Õppe- ja töökorraldus alates 4. maist
22.04.2020: Kuidas me koroonakriisiga hostelis toime tuleme
21.04.2020: EEK Mainor #püsinkodus väljakutse
17.04.2020: Avatud on kandideerimine Ülo Pärnitsa nimelise haridusfondi stipendiumitele
08.04.2020: Ettevõtluskõrgkool Mainor võttis digiväljakutse vastu
06.04.2020: Kõrgkoolide ühispöördumine
02.04.2020: Rektori pöördumine #saamehakkama
31.03.2020: Esimesed e-eelkaitsmised on toimunud
25.03.2020: Koroonaviiruse leviku takistamise meetmed
24.03.2020: Aasta tegu 2019: Cleveroni Akadeemia
18.03.2020: Algab kandideerimine ABB stipendiumprogrammi
08.03.2020: Töökohapõhine õpe lähtub eelkõige tööandja vajadustest
02.03.2020: Rakenduskõrgharidus aastal 2035
29.02.2020: Sõna on tudengil: vanemaealiste diskrimineerimine
20.02.2020: Tudengid töövarjutavad Ülemiste City ettevõtteid
10.02.2020: Tunnustasime tuleviku tegijaid 2000 euro väärtuses stipendiumitega
05.02.2020: Välistudengi kogemus: Raske on leida Eestis midagi halba

Study in Estonia portreteeris meie rahvusvahelise ärijuhtimise tudeng Bhavesh Kumar Vinubhai`d.

Eestis õpib täna enam kui 5000 kraadiõppe välistudengit ning iga aastaga on aina enam neid, kes pärast Eesti kõrgkooli diplomi kaitsmist on otsustanud siia meie juurde ka tööle jääda. Kohtume Bhaveshiga Ülemiste linnaku tornide varjus ühes hubases kohvikus. Pärast maitsva kohvi tellimist räägib tarkvarainsenerina töötav Indialane meile lähemalt, miks oli Eestisse tulemine üks tema elu parimaid otsuseid.
Mida sa Eestis õppisid & kas oled midagi õppinud ka oma kodumaal?
Eestisse saabudes asusin ma õppima Mainori kõrgkoolis ärihaldust. Siin on loengud väga sisukad ning asjakohased, muuhulgas on koolipoolne kohtlemine ja suhtumine äärmiselt viisakas ja tasemel. Väga positiivne on ka asjaolu, et Mainoris pannakse tohutult palju rõhku oma teoreetiliste teadmiste kohesele rakendamisele ja praktikale. Mis puutub eelnevatesse õpingutesse, siis Indias olen saavutanud bakalaureusekraadi elektroonika & kommunikatsiooni alal.
Kus sa hetkel töötad ning õpid?
Hetkel töötan ma Hansabis tarkvarainsenerina.
Kuidas sa võrdleksid India ja Eesti tudengielu?
Eestis on üliõpilastel meeletult lihtsam elada. Lisaks sellele, et kõrgkoolid pakuvad stipendiume ja abivõimalusi sisseelamisel, motiveerib kõvasti pingutama ka tööandjate suhtumine. Kui sul on oskused, leiad kärmelt hea positsiooni või isegi kui veel ei ole, siis töö leidmine väga keerukas pole.
Kas soovitaksid siia õppima tulla ka oma kaasmaalastel?
Kindlasti! Kui nad soovivad midagi õppida, siis toetan seda ideed kahe käega. Paraku ei tule kõik siia hariduslikel eesmärkidel, vaid tahavad otse tööle minna. Mainorit soovitan ma see-eest küll.
Kas kultuurilised erinevused India ja Eesti vahel on väga suured?
Elu-ja õppeviisid on Indias ja Eestis erinevad. Siin on kõik justkui tark ja väga praktiline, “hammasrattad” pannakse igas aspektis alati kohe tööle. Põhiline erinevus seisneb selles, et Indias on inimesed palju rohkem avatud ja suhtlevamad. Räägitakse palju, et eestlased on külmemad ja kinnisemad, aga tegelikult see minu meelest päris nii ei ole. Siin tuleb lihtsalt suhtlemisel aega anda ja “soojaks saada”, pärast seda on eestlased palju avatumad.
Kas sa igatsed Indiat?
Loomulikult, olles suurema osa oma elust seal veetnud, igatsen ma eriti taga oma perekonda. Kuid Eestit olen ma kahe aasta jooksul samuti väga-väga armastama hakanud ning see on igatsustunnet kõvasti leevendanud.
Kuidas sa Eestist teada said?
Oma India tudengipäevadel hakkasin otsima kohti ja võimalusi, kus saaksin enda omandatud teadmisi ja oskusi võimalikult hästi rakendada või siis juurde õppida. Eestist ma algul väga palju kuulnud ei olnudki, vaid erinevate riikide võimalusi internetis läbi otsides jäi just see koht silma. Huvitav oli ka fakt, et Eesti on suurima “data per capita” näitajaga riik.
Eesti on küll väike, ent maailma mastaabis mitmes mõistes eesrinnas. Avastasin, et tegu on tõelise IT-keskusega ning ka ärikeskkonnana on Eesti väga soodne koht. Lisaks kannustab riik ka ise nimetatud valdkondades läbi lööma ja erinevaid meetodeid toetusteks ja õppimiseks on päris palju.
Mis sulle Eesti puhul enim meeldib?
Esimese asjana tooksin välja just ohutuse, nimelt on Eestis võimalik täiesti rahulikult öösel kus iganes ringi kõndida ja ennast hästi tunda, turvalisuse pärast muretsema ei pea.
Kogukonnad on südikad ning hoiavad puhtust, väljaskäimine on alati meeldiv kogemus. Toon välja ka mobiilsuse, nii transpordi kui ka üleüldise suhtluse võtmes. Kõik käib kiiresti, korralikult ning pingevabalt.
Indias on mõistagi soojem kliima. Kas oled siinsete jahedamate ilmadega juba harjunud?
Kliimaerinevused on tõesti päris suured. Indias on suviti tavaliselt 35-40 kraadise kuumusega perioodid, siin on aga mõnusalt jahe. Harjumisega läks tõesti mõnda aega, ent nüüd võin öelda et olen täiesti rahul.
Kas sul oli Eesti osas ka hirme või eelarvamusi?
Kusjuures ei olnud. Internetis oli niivõrd hea mulje jäänud, et tulin siia täitsa positiivse suhtumisega. Ma ei ole ka suutnud leida ühtegi erilist negatiivset aspekti siin elamise, õppimise ja töötamise osas, kõigega olen justkui õnnelik.
On sul siin mõned eredamad mälestused?
Mulle meenub väga kirkalt esimene kord, kui külastasin Tallinnas asuvat Lennusadama muuseumi. Seal eksponeeritakse ühte vana allveelaeva ning koos oma perega sinna minnes tabas meid tõeline uudishimu ning põnevuse “laine”. Tegu oli väga kalli ja meeldejääva hetkega minu jaoks.
Kas sul on Indialastest sõpru või kommuune Eestis?
Mõned India kommuunid on siin tõepoolest, ent ma väga nendega läbi ei käia. Suhtlen küll kodustega, ent olen seadnud Eestis eesmärgiks ja põhimõtteks suhelda just kohalikega ja nendega uusi väärtuslikke kontakte luua.
Mida sa arvad E-riigist?
Seda ei jõua ma tõesti ära kiita. See säästab tohutul määral aega, raha ning ka närve bürokraatiast ja paberimajandusest. Kõik maksud ning teenused on vaid mõne minutiga ligipääsetavadja lahendatavad, mis jätab omakorda aega muudeks tegevusteks.
Usutlus ilmus Study in Estonia blogis https://raha.geenius.ee/blogi/study-in-estonia-blogi/indiast-parit-bhavesh-raske-on-leida-eesti-puhul-midagi-halba/.
04.02.2020: Tallinnas algab homme Eesti esimene personalijuhtimise häkaton
03.02.2020: VOOG on uus KOHT - kvaliteedijuhtimine läbi kliendi teekonna
31.01.2020: Toomas Saalile omistati emeriitprofessori aunimetus